Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 15 fulan-novembru tinan 2016

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VI Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Dili, loron 15 fulan-novembru tinan 2016

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 15 fulan-novembru tinan 2016

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha loron-tersa ne’e, iha Palásiu Governu, iha Dili no aprova ona Lei Orgánika Autoridade Tributária nian no Lei Orgánika Autoridade Aduaneira nian, ne’ebé Ministériu Finansas, hamutuk ho Komisaun Reforma Fiskál, maka propoin.

Medida sira ne’e mosu iha sekuénsia husi Reforma Fiskál ne’ebé Governu Konstitusionál VI konklui ona atu avalia forma sira atu aumenta no hadi’a kobransa reseita rai-laran Timor-Leste nian.

Autoridade Tributária sei sai responsavel atu kobra impostu no kontribuisaun finanseira sira seluk ba Estadu. Autoridade ne’e sei kompostu husi servisu sentrál no servisu deskonsentradu sira iha nivel munisípiu nian, atu nune’e bele besik liután ba kontribuente sira. Autoridade ne’e sei integra área importante sira atubele hetan rezultadu hirak ne’ebé di’ak liu husi prosesamentu reseita sira, liu-liu: justisa tributária, inspesaun, planeamentu, auditoria interna, komunikasaun no apoiu informátiku.

Autoridade Aduaneira substitui Diresaun-Jerál Alfándega, ba fin fiskál, ekonómiku sira no protesaun ba sosiedade no administrasaun impostu sira kona-ba konsumu. Autoridade ne’e sei iha estrutura moderna ida, tuir prátika internasionál hirak ne’ebé di’ak liu kona-ba halais komérsiu internasionál, no sei halo kontrolu ba pasajen merkadoria iha alfándega sira, liu-liu Portu Tibar nian oinmai, ne’ebé sei sai hanesan odamatan prinsipál ba merkadoria ne’ebé tama no sai iha nasaun ne’e.

Proposta rua ne’ebé Ministériu Solidaridade Sosiál aprezenta hetan ona aprovasaun: alterasaun ba Dekretu-Lei n. 6/2005, loron 14 fulan-setembru, ne’ebé fó ba Krús Vermella Timor-Leste nian kuadru legál ida ne’ebé orienta apoiu sira ne’ebé Governu fó ba Instituisaun ne’e; no Orsamentu Seguransa Sosiál nian ba tinan 2017, agora hanesan orsamentu independente ida, ne’ebé integra verba sira ne’ebé traballadór no entidade empregadór sira rasik entrega. Diploma ikus ida ne’e, iha tempu badak, sei aprezenta ba Parlamentu Nasionál, no ida ne’e hanesan ba dahuluk maka Governu aprezenta Orsamentu Jerál Estadu no Orsamentu Seguransa Sosiál, hodi garante inskrisaun ne’ebé transparente kona-ba reseita no despeza sira hotu. Fo hanoin fila-fali katak Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál nian hetan ona aprovasaun husi Parlamentu Nasionál iha fulan kotuk.

Aprova ona rejime kona-ba kontrolu kareta pasajeiru nian, motorizada, bisikleta-motór sira no transporte merkadoria nian sira ne’ebé tama no sai husi territóriu nasionál, ne’ebé Ministériu Interiór maka propoin. Medida ida ne’e, ne’ebé sei koordena ho ministériu relevante sira, kumpre faze daruak husi Planu Seguransa Interna, ne’ebé temi iha Programa Governu nian, hanesan forma atu “hasa’e kapasidade operasionál ne’ebé efetiva iha prevensaunno investigasaun krime, iha konsolidasaun seguransa públika no kontrolu fronteira nian”. Sirkulasaun merkadoria sira nian iha postu fronteira rai-maran sira, liuliu kareta, motorizada no bisikleta-motór sira, iha relasaun ho importánsia husi tranzasaun ekonómika no komersiál sira ne’ebé iha entre Timor-Leste no Indonézia. Oras ne’e, liberdade sirkulasaun ne’ebé hakat liu fronteira, ema uza ona to’o oras ne’e, atu lori tama no lori sai merkadoria sira ne’ebé tenke hetan fiskalizasaun. Reforsu kona-ba kontrolu fronteira sira sei serbí ba prevensaun jerál krime no reforsu seguransa interna nasaun nian.

Konsellu  Ministrus aprova ona asinatura ba akordu rua ne’ebé maka Ministériu Saúde aprezenta ona: Protokolu entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Repúblika Populár Xina kona-ba ekipa médika ida husi Xina ne’ebé sei mai atu hala’o serbisu iha Ospitál Nasionál Guido Valadares, durante tinan rua; no Akordu Kooperasaun nian entre Ministériu Saúde Públika Repúblika Kuba no Ministériu Saúde Repúblika Demokrátika Timor-Leste, kona-ba asisténsia téknika no profisionál ne’ebé maka Governu Kuba oferese mai Timor-Leste, luihusi Programa Saúde nian. REMATA

   Ba leten