Reforma Fiskál Governu nian integra adosaun Deklarasaun Arucha

Ho adosaun ba lia-fuan sira husi Deklarasaun Arucha tinan 2003 nian, Konsellu Ministrus fó ba nasaun ne’e instrumentu importante ida kona-ba kontrola korrupsaun iha nivel alfándega nian, atubele integra iha Reforma Fiskál ne’ebé la’o daudaun iha nasaun ne’e.

“Integridade hanesan aspetu krítiku ba administrasaun Aduaneiru hotu iha mundu tomak no korrupsaun limita tebe-tebes kapasidade Alfándega nian atu koleta reseita, proteje fronteira ho kontrola movimentu merkadoria nian”, dehan Vise-Ministru Finansas Helder Lopes. “Deklarasaun rekoñese problema ne’e no estabelese grupu regulamentu ho giaun atu tulun Alfándega prevene ho kombate korrupsaun”.

“Prinsípiu hirak ne’ebé hakerek iha Deklarasaun aplika ba instituisaun setór públiku ho privadu hotu. Ami hein ida ne’e fó sinál ba setór privadu katak Governu sériu ba kombate korrupsaun. Koperasaun ho setór privadu atu tulun inisiativa importante ne’e kritiku tebes atu fasilita komérsiu”, kontinua Vise-Ministru Lopes.

Autoridade Aduaneiru Timor-Leste sei hahú kedas implementa prinsípiu hirak ne’ebé hakerek iha Deklarasaun Arucha. “Aprovasaun ba Kódigu Aduaneiru Foun ho Deklarasaun Arucha estabelese fundasaun sólidu ida atu harii integridade iha Alfándega”, dehan Fernanda Borges, Koordenadora Komisaun Reforma Fiskál, “Komisaun Reforma Fiskál ho Alfándega hola hela pasu prátiku hanesan prepara kódigu konduta foun, prosedimentu aduaneiru, introdús sistema TI foun ho halo investimentu boot iha dezenvolvimentu rekursu umanu”.

Administrasaun aduaneiru iha mundu tomak iha knaar xave atu fasilita komérsiu, koleta reseita, proteje komunidade ho seguransa nasionál. Nune’e, se la iha integridade iha Alfándega bele altera oportunidade komérsiu ho investimentu, enfrakese konfiansa públiku nian iha administrasaun Governu no ikus liu prejudika ka estraga moris-di’ak sidadaun hotu nian. Integridade hanesan pré-rekizitu ba funsionamentu di’ak iha administrasaun Aduaneiru ida.

Iha 2003, Organizasaun Aduaneiru Mundiál (OMA) hamutuk ho nia Estadu-membru sira hotu diskute fatór xave sira atu previne korrupsaun ho aumenta nivel integridade iha Alfándega. Rezultadu maka Deklarasaun Revistu Arucha- Deklarasaun orijinál adota iha 1993. Liuhusi adosaun ba Deklarasaun ne’e, Estadu-membru OMA nian sira promete hadi’a integridade liuhusi auto-avaliasaun, planeamentu asaun, implementasaun ho avaliasaun. Timor-Leste sai membru OMA nian iha tinan 2003 no oras ne’e iha ona kondisaun atu adota tomak Deklarasaun Arucha Revista.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=16723