Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 11 fulan-outubru tinan 2016

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VI Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Dili, loron 11 fulan-outubru tinan 2016

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 11 fulan-outubru tinan 2016

Konsellu Ministrus hala’o sorumututk loron tersa ne’e, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona proposta kona-ba Kódigu Aduaneiru (kódigu ba sasan ne’ebé maka tama-sai iha alfándega) foun ida, nu’udar baze legál ba funsionamentu administrasaun alfándega sira nian. Kódigu ida uluk, ne’ebé hahú uza iha tinan 2004, daudaun ne’e hetan revizaun ona atu nune’e bele inklui aplikasaun husi padraun no prátika internasionál sira.

Projetu ne’ebé aprezenta husi Ministériu Finansas ne’e, estabelese regra no prosedimentu jerál sira ba importasaun no esportasaun sasán sira, nune’e mós ho sirkulasaun no uzu sasán sira husi rai-li’ur iha Timor-Leste. Projetu ne’e mós define direitu no obrigasaun husi ema sira ne’ebé envolve iha tranzasaun kona-ba sasán ne’ebé tama sai iha alfándega, nune’e mós podér sira husi autoridade alfándega nian.

Inovasaun prinsipál sira ne’ebé introdús iha Kódigu Aduaneiru ne’e mak: aumentu transparénsia no justisa nian iha prosedimentu alfándega nian sira; hadi’a prosesu dezalfandegamentu no pagamentu nian; hadi’a supervizaun ba portu sira no atividade alfándega nian sira einjerál no posibilidade atu fahe informasaun ba malu liuhusi via eletrónika, nune’e mós hala’o depózitu no pagamentu eletróniku sira.

Medida hirak ne’e fasilita komérsiu internu no inetrnasionál no kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian, tanba kria klima ida ne’ebé transparente no efikás, bainhira servisu sira uza ona sistema informasaun nian sira ne’ebé sofistikadu (ne’ebé atualizadu liu). Tempu ne’ebé uza atu hein sasán sira iha tránzitu (sasán ne’ebé tama ona iha alfándega maibé sei iha prosesu hela) no ba despaxu aduaneiru em jerál, sei hamenus.

Kódigu ne’e elabora ona husi Komisaun Reforma Fiskál, órgaun tékniku  ne’ebé Governu Konstitusionál VI harii, ho mandatu atu avalia forma hotu-hotu kona-ba hadi’a kobransa reseita nian sira no promove reforma sira hodi hadi’a efisiénsia no efikásia husi reseita fiskál. Reforma ba Alfándega sira sai nu’udar área ida husi área prioridade tolu husi Reforma Fiskál. Komisaun ne’e sei serbisu iha hamutuk ho Administrasaun Aduaneira, ba aplikasaun husi reforma sira ne’ebé deside tiha ona.

Konsellu Ministrus aprova mós proposta rua husi Ministériu Petróleu no Rekursu Minerál. Ida introdús alterasaun ba Dekretu-Lei n. 1/2012, loron 1 fulan-fevereiru, kona-ba área “downstream” (atividade kona-ba transporteno distribuisaun produtu indústria petróleu nian sira), hodi fó oportunidade ne’ebé barak liután ba sidadaun timoroan sira hodi partisipa iha setór esplorasaun produtu petrolíferu nian sira, liuliu ba postu abastesimentu konbustivel sira. Daruak nian, maka proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian kona-ba rezerva peskiza nian no estrasaun (hasai) materiál konstrusaun sira hosi empreza Timor-Leste nian hirak ne’ebé sidadaun timoroan rasik maka kaer. Prospesaun, esplorasaun no estrasaun materiál konstrusaun nian sira,  hahú husi tinan 2008, regulamenta husi Diploma Ministeriál Ministériu Petróleu no Rekursu Minerál nian. Rezolusaun ne’e garante obrigatoriedade kona-ba partisipasaun maioriatária husi empreza ne’ebé sidadaun timoroan maka kaer iha setór indústria estrativa fatuk nian ba konstrusaun sivíl.

Konsellu Ministrus aprova ona mós konsesaun apoiu finanseiru ba Organizasaun Mundiál Saúde Rejiaun Sudeste Aziátiku nian ne’ebé mak Timor-Leste mós hanesan membru – ba reforsu institusionál no konkretizasaun husi misaun organizasaun ne’e nian iha rejiaun ne’e. Tulun ne’e husu tiha ona ba Estadu-membru sira hotu, durante Sorumutuk Komité Rejionál da-69, ne’ebé hala’o iha fulan-setembru, iha Sri Lanka. Organizasaun Mundiál Saúde ninia misaun maka garante susesu ne’ebé hanesan no efetivu ba povu hotu-hotu ba kuidadu sira no informasaun kona-ba saúde. REMATA

   Ba leten