Primeiru-Ministru no delegasaun desloka ba Novaiorke hodi Partisipa iha Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 21 fulan-setembru tinan 2015

Primeiru-Ministru no delegasaun desloka ba Novaiorke hodi Partisipa iha Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian

 Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, akompaña hosi delegasaun altu nível ida, aban  sei hala’o vizita ba Estadus Unidus Amerika, atu partisipa iha eventu importante oin-oin ne’ebé , iha loron hirak tuir mai, sei hala’o iha Novaiorke.

Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Hernâni Coelho, no Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Kay Rala Xanana Gusmão, akompaña hosi Primeiru-Ministru. Delegasaun ne’e mós sei inklui antigu Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, Governadór Banku Sentrál Timor-Leste nian, Abraão de Vasconcelos no elementu sira Gabinete Fronteira Marítima sira no Sekretariadu g7+ . Primeiru-Ministru sei halo viajen ida ne’e ho nia espoza, Dra. Teresa Madeira Soares.

Eventu sentrál rua iha vizita ne’e iha Novaiorke maka simeira Nasoins Unidas nian ba  aprovasaun kona-ba ajenda dezenvolvimentu pós-2015, ne’ebé sei hala’o iha loron 25 to’o 27 fulan-setembru no Asembelia Jerál Nasoins Unidas nian, sei hahú iha loron 28 fulan-setembru mai no inklui deklarasaun ida hosi Primeiru-Ministru, hodi Timor-Leste nia naran, iha loron 1 fulan-outubru.

Timor-Leste envolve an kle’an tebes durante hala’o prosesu ne’ebé sei lori  ba aprovasaun hosi Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável nian, hodi buka atu garante katak ida ne’e bele hatán ba nesesidade  kiik sira Estadu nian no ne’ebé sensível ba kontestu nasaun sira nian atu sai hosi konflitu. Líder internasionál liu 150  maka marka sira nia prezensa iha okaziaun istóriku hodi adota ba susesór hosi Objetivu sira Dezenvolvimentu Miléniu nian. Objetivu sira hosi Dezenvolvimentu Sustentável sei estabelese “planu asaun ida ba ema, ba planeta no ba moris di’ak” ne’ebé sei orienta atividade sira komunidade internasionál durante tinan  15 nia laran.

Primeiru-Ministru sei koa’lia iha eventu oin-oin, inklui iha lansamentu Inisiativa Politika ida kona-ba apoiu ba Ezekuta Ajenda Dezenvolvimentu Sustentável 2030; iha simeira diálogu nian ida kona-ba atu harii instituisaun hirak ne’ebé efikáz, responsável no inkluzivu, hodi bele hetan dezenvolvimentu sustentável; iha Sorumutuk Líder Mundiál nian sira kona-ba Igualdade Jéneru no Fortalesimentu Feto nian; iha eventu ida kona-ba relasaun Timor-Leste nian sira ho ONU; no iha Fórum Lider Mundiál sira hosi Universidade Colúmbia kona-ba “Dezafiu Globál sira no nasaun hirak ne’ebé  ki’ik”.

Eventu importante hirak seluk ba Timor-Leste mak eventu hirak relasiona ho CPLP, ho g7 no ho Gabinete Fronteira Marítima sira, ne’ebé sei hala’o iha meza-kabuar ida, hamutuk ho Institutu Internasionál ba Pás, kona-ba oinsa atu garante soberania Timor-Leste nian iha tasi no iha rai.

Sai hanesan fundamentál mós, maka sorumutuk hirak ho Prezidente Repúblika Portugál nian, Aníbal Cavaco Silva, no ho Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian, Ban Ki-Moon, entrevista sira ho komunikasaun sosiál internasionál, entrega Orden Timor-Leste nian ba Embaixadór Robert Van Lierop no ba Profesór Noam Chomsky, nune’e mós partisipa iha resesaun oin-oin ne’ebé oferese hosi Prezidente Estadus Unidus nian, hosi Prezidente Áfrika Súl nian, hosi Xanselér Repúblika Federál Alemaña nian no hosi Primeiru-Ministru Papua-Giné Foun.

Primeir-Ministru, Rui Maria de Araújo, sei halo viajen ba Nova Yorke, iha loron 2 fulan-outubru, atu hala’o vizita ofisiál ida ba Kuba, no sei fila hikas mai Dili iha loron 8 fulan-outubru.

Portavós Governu Konstitusionál VI nian, Ministru Estadu Agio Pereira hato’o liafuan dehan “maske ajenda delegasaun nian ne’e todan, maibé iha serteza katak sei hetan susesu bainhira kumpre misaun hodi lori kauza Timor-Leste nian ba oin, iha komunidade nasaun sira nia leet. Atu sai hanesan Estadu-membru Organizasaun Nasoins Unidas nian ne’e implika, la’os deit responsabilidade, maibé mós oportunidade. Nu’udar parte ida hosi mundu ne’ebé hetok sai globalizadu liután, maka presiza kumpre buat sira ne’e ho responsabilidade no bele hasai buat di’ak hosi biban idak-idak ne’ebé sei musu iha Novaiorke atu bele promove ita nia país, bainhira ita hakarak koa’lia klaru no ho dignidade iha senáriu internasionál ne’e”. REMATA

   Ba leten