Kooperasaun ho Territóriu Norte Austrália nian iha setór Justisa nian avansa

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Dili, loron 11 fulan-jullu tinan 2015

Kooperasaun ho Territóriu Norte Austrália nian iha setór Justisa nian avansa

Semana ne’e membru Governu Timor-Leste nian sira hala’o ona vizita ba Territóriu Norte Austrália, atu ko’alia kona-ba kooperasaun iha setór justisa nian. Ministru Estadu, no Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, Ministru Estadu, Koordenadór Asuntu Administrasaun Estadu no Justisa, no Ministru Administrasaun Estatál, Dionísio Babo Soares, no Embaixadór Repúblika Timor-Leste nian iha Austrália, Abel Guterres, partisipa iha sorumutuk konstrutiva hirak ne’ebé hala’o ona iha Darwin.

Iha tersa-feira, loron 7 fulan-jullu, delegasaun ne’e hasoru malu ho Xefe Governu Territóriu Norte nian, Adam Giles, iha ne’ebé ko’alia kona-ba oinsá espande kolaborasaun entre rejiaun Norte Austrália ne’ebé luan ho Timor-Leste. Giles vizita Dili dala barak ona husi kedas tempu nia lori knaar hanesan xefe Governu Territóriu Norte nian, iha tinan 2013. Nia sai hanesan defensór Zona Trilaterál dezenvolvimentu sub-rejionál, ne’ebé buka atu promove kooperasaun ekonómika entre Indonézia, Austrália no Timor-Leste, partikularmente ligasaun entre Kupang, Timor-Leste no Território Norte.

Prokuradór Jerál Ministru Justisa Territóriu Norte nian, John Elferink, hala’o sorumutu ho Ministru sira no Embaixadór Timor nian, iha tersa-feira kalan. Entre asuntu sira seluk, sira analiza mós inovasaun hirak ne’ebé la’o hela iha área Servisu Penitensiáriu sira no posibilidade kooperasaun nian sira ho Ministériu Justisa Timor-Leste nian.

Sorumutuk prinsipál hala’o iha dadersan loron 8 fulan-jullu nian, meza-kabuar ne’ebé hala’o iha sede Parlamentu nian iha ne’ebé partisipante sira halo apresiasaun ida ba setór Justisa nian iha nasaun hirak no kooperasaun ne’ebé dadaun ne’e la’o hela. Ministru Dionísio Babo Soares deskreve estadu setór judisiál Timor-Leste nian agora. Husi ninia parte, Ministru Estadu Agio Pereira aprezenta aspetu sira kona-ba direitu konseutudináriu no área sira seluk ne’ebé aborda iha prosesu reforma no dezenvolvimentu Timor-Leste nian.

Husi parte Austrália nian, sorumutuk ne’e dirije husi Duncan McConnel, Prezidente Konsellu Majistratura Austrália nian no membru husi Orden Advogadu Território Norte nian. Sorumutuk ne’e konta mós ho kontribuisaun husi Juíza Tribunál Supremu Justisa nian, Jenny Blokland, “Chief Stipendiary Magistrate”, John Lowndes, Diretór Ezekutivu husi Departementu Prokuradoria Jerál Territóriu Norte nian, Greg Shanahan, no husi Kellie Grainger, membru husi “Law Society Northern Territory”.

Sorumutuk ne’e ko’alia kona-ba buat balun ne’ebé Territóriu Norte no iha Timor-Leste hasoru hanesan dezafiu komún, inklui mós kestaun linguístika no izolamentu zona balun nian. Eziste maizomenus grupu linguístiku 100 entre populasaun indíjena husi Territóriu Norte nian, ho área barak mak susar atu hetan asesu ba servisu judisiál nian sira. Tema seluk ne’ebé mak aborda iha sorumutk ne’e maka hanesan jurizdisaun espesializada sira, reabilitasaun ba foi-sa’e sira ne’ebé iha tendénsia atu sai bandidu no ekilibriu ne’ebé mak ezije ba protagonista judisiál nian sira kona-ba independénsia no responsabilidade.

Ministru Estadu no Portavós Governu Konstitusionál VI nian, Agio Pereira, hateten katak “sorumutuk hirak ne’ebé hala’o ona iha semana ida ne’e kria ona baze di’ak ida ba kooperasaun ho Governu no setór judisiál nian sira husi ita-nia viziñu sira iha Territóriu Norte. Ami planeia ona sorumutuk seluk balun no tau iha asaun prosesu lubuk ida kona-ba interkámbiu informasaun nian. Halo ona konvite atu simu  mós protagonista judisiál nian sira, ho hanoin atu fahe kompeténsia sira. Governu rekoñese katak, tinan 13 ikus ne’e nia laran, ita-nia setór justisa halo ona progressu boot, ho kontribuisaun estraordinária husi sira barak ne’ebé mak envolve. Iha tinan rua oin mai, ita kontinua servisu maka’as atu dezenvolve sistema ida ne’ebé mak justu, imparsiál no asesivel, adaptadu ba kontestu Timor-Leste nian”.      

 

 


url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=12702