sei publika
Diskursu husi S. E. Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão
Nova Iorke
Loron 24 fulan-setembru tinan 2024
Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ofisialmente lansa ona, iha loron 23 fulan-setembru tinan 2024, Livru Fotográfiku Ekonomia Azul ho títulu “Ha’u-nia Tasi, Ha’u-nia Timor” iha The Explorers Club, iha Nova Iorke.
Livru ne’e produz husi Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas (GFTM) no nu’udar parte ida husi kampaña Ekonomia Azul nia ho objetivu atu promove dezenvolvimentu sustentável Timor-Leste nia rekursu mariñu hodi diversifika ninia ekonomia.
Livru fotográfiku “Ha’u-nia Tasi, Ha’u-nia Timor” selebra Timor-Leste nia relasaun espesiál ho tasi. Kada kapítulu husi livru ne’e kaptura imajen furak kona-ba Timor-Leste nia vida mariña ne’ebé mak vibrante no emosionante. Livru ne’e mós hatudu biodiversidade ne’ebé úniku iha Tasi Timor no tradisaun husi bei-ala sira ne’ebé mak liga Timoroan ho natureza no tasi.
Partisipante notável sira inklui oseanugráfu no sientista mariña, fotógrafu, embaixadór no diplomata husi grupu g7+, CPLP, reprezentante sira husi ajénsia Nasoins Unidas, Akadémiku, konservasionista mariña no bainaka sira seluk.
Iha nia diskursu, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ne’ebé mak lidera Timor-Leste nia dezenvolvimentu Ekonomia Azul, agradese profunda ba apoiu husi partisipante sira iha lansamentu livru ne’e fó ona hodi prezerva no proteje oseanu iha Tasi Timor no iha mundu.
Lansamentu livru fotográfiku “Ha’u-nia Tasi, Ha’u-nia Timor” akontese iha ámbitu Sesaun Asembleia Jerál Nasoins Unidas ba dala-79, iha ne’ebé Primeiru-Ministru lidera delegasaun Timor-Leste nian no sei hato’o nia diskursu iha loron 27 Setembru.
……………………………………………………………………………………………………………
Komunikadu Imprensa
Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-setembru tinan 2024
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus ein ezersísiu, Adérito Hugo da Costa, no husi Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus, ne’ebé fiksa vaga ba promosaun pesoál integradu iha Rejime Jerál Karreira Administrasaun Públika nian ba tinan 2024.
Husi totál vaga promosaun hamutuk 817 ne’ebé Rezolusaun Governu ne’e estabelese, 47 ba kategoria Tékniku Superiór – Grau A, 122 ba Tékniku Superiór – Grau B, 188 ba Tékniku Profisionál – Grau C, 234 ba Tékniku Profisionál – Grau D, 149 ba Tékniku Administrativu – Grau E no 77 ba Asistente – Grau F.
Vaga sira ba promosaun ne’e fiksa ona tinan-tinan husi Governu, tuir proposta Komisaun Funsaun Públika nian, to’o limite porsentu sanulu husi total pesoál sira iha kada kategoria ka grupu profisionál.
*****
Hala’o mós apresiasaun inisiál ida kona-ba inisiativa atu kria sistema promosaun bazeia ba antiguidade ba funsionáriu públiku sira, ne’ebé aprezenta husi Prezidénsia Konsellu Ministrus no Komisaun Funsaun Públika, ne’ebé iha relasaun.
Objetivu husi inisiativa ida-ne’e mak atu garante progresaun karreira ba sira ne’ebé, tanba razaun oioin, la hetan promosaun bazeia ba méritu iha tinan hirak ikus ne’e, bazeia ba kritériu sira hanesan antiguidade, dezempeñu, idade, formasaun profisionál, serbisu iha área remota, komportamentu di’ak no asiduidade.
*****
Sekretária Estadu Igualdade, Elvina de Sousa Carvalho, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba implementasaun polítika igualdade jéneru no rekomendasaun sira husi Konvensaun kona-ba Eliminasaun hosi Forma Hotu-hotu Diskriminasaun nian kontra Feto (CEDAW). Aprezenta mós Faze Datoluk hosi Deklarasaun Maubise (2023-2028), ne’ebé fó kontinuasaun ba faze anterior sira, ho foka-liu ba empoderamentu ekonómiku feto rurál nian sira no ema ho defisiénsia. Faze ida-ne’e aliña ho prioridades Governu Konstitusionál IX nian no rekomendasoins husi Konvensaun sobre Eliminasaun hosi Forma Hotu-hotu Diskriminasaun nian kontra Feto (CEDAW).
Kompromisu prinsipál husi faze ida-ne’e fahe ba área tolu: inklui Kapitál Sosiál, ne’ebé abranje protesaun sosiál, edukasaun inkluziva no kuidadus saúde, ho foka ba prevensaun violénsia bazeia ba jéneru no melloria kuidadus saúde materna; Infraestruturas, ne’ebé promove asesu ba merkadu seguru no asesivel, dezenvolvimentu estradas, saneamentu no edifísius públikus adaptadus, ho énfaze ba transporte públiku inkluzivu; no Ekonomia, ne’ebé fó prioridade ba dezenvolvimentu agríkola, empreendedorizmu feto no asesu kréditu ba feto rurál sira, hodi reforsa sira-nia partisipasaun iha setór hanesan turizmu no agrikultura. Halo mós reforsu ba mekanizmu monitorizasaun hodi garante implementasaun husi kompromisu sira-ne’e. ezekusaun ne’e lidera husi instituisaun governamentál-xave oioin, inklui ministériu relevante sira no Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL, Sigla iha Lian Portugés) ne’ebé asegura konkretizasaun efikás ba medida sira ne’ebé prevee ona.
*****
Ho objetivu atu rezolve pagamentu ba dívida ezistente ba ospitál sira iha rai-li’ur, no garante kontinuidade servisu saúde nian, Konsellu Ministrus deside fó instrusaun ba Ministra Saúde atu halo levantamentu detalladu kona-ba dívida sira no prazu pagamentu, no mós verba sira ne’ebé disponivel atu realiza kompromisu sira-ne’e. Ministru Saúde tenke estabelese kritériu prioritizasaun ba pagamentu, bazeia ba urjénsia servisu, risku ba saúde públika no impaktu ba operasaun ospitál nian.
Entre medida sira seluk, Konsellu Ministrus fó mós instrusaun ba Ministra Saúde atu hahú halo negosiasaun ho ospitál sira hodi reestrutura dívida sira no propoin ba Ministériu Finansas reforsu orsamentu ida ba setór saúde nian. Implementasaun hosi medida sira-ne’e sei hetan monitorizasaun husi grupu traballu ida ne’ebé kria espesifikamente ba objetivu ida-ne’e, ne’ebé tenke aprezenta relatóriu periódiku sira ba Konsellu Ministrus kona-ba progresu ne’ebé alkansa ona iha likidasaun dívida ospitál nian. REMATA
Ministru Komérsiu no Indústria, Nino Pereira, reprezenta Timor-Leste iha Sorumutu Ministrus Ekonomia ASEAN (AEM) nian ba dala 56 no enkontru paralelu sira, ne’ebé hala’o hosi loron 15 to’o 22 fulan-setembru, iha Vientiane, Repúblika Demokrátika Populár Laos. Partisipasaun ida-ne’e reforsa Timor-Leste nia dalan ba integrasaun plena iha komunidade ekonómika ASEAN.
Nu’udar observadór, Timor-Leste partisipa iha diskusaun sira kona-ba tópiku fundamentál sira ba dezenvolvimentu ekonómiku rejionál, ho énfaze ba Akordu Komérsiu Beins ASEAN nian, Akordu-Kuadru Ekonomia Dijitál no progresu iha Komérsiu Servisu no Investimentu.
Diskute mós asuntu sira relasiona ho adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN, no Timor-Leste hato’o ninia agradesimentu ba Estadu-Membru sira no Sekretariadu ASEAN nian ba apoiu tékniku ne’ebé hetan to’o agora.
Timor-Leste mós hala’o nafatin konsulta ho parseiru diálogu ASEAN nian, hanesan Estadus Unidus, Japaun, Xina, Austrália, Nova Zelándia, Repúblika Korea, Índia, Reinu Unidu no Kanadá. Enkontru sira-ne’e reforsa importánsia ASEAN nian iha senáriu ekonómiku globál no loke posibilidade foun ba kooperasaun ekonómika.
Ministru Komérsiu no Indústria agradese ba Repúblika Demokrátika Populár Laos ne’ebé organiza ona Reuniaun AEM ba dala 56, hodi destaka progresu ne’ebé hetan iha ninia prezidénsia nia okos.
Timor-Leste preparadu atu intensifika ninia envolvimentu iha programa ekonómiku ASEAN nian iha prezidénsia Malázia nian iha tinan 2025, no konfia iha susesu hamutuk ba prosperidade ekonómika rejiaun ne’e nian.
Sekretariadu g7+ simbolikamente inaugura ninia eskritóriu iha Novaiorke, iha serimónia ida ne’ebé partisipa husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, no Ministra Planeamentu no Dezenvolvimentu Ekonómiku Serra Leoa no Prezidente g7+, Kenyeh Barlay. Abertura ba eskritóriu foun ida-ne’e ho objetivu atu reforsa koordenasaun entre Estadu-Membru sira no hametin prezensa globál organizasaun nian.
Fatin foun iha Novaiorke ida-ne’e marka pasu importante ida iha servisu g7+ nian, fornese plataforma ida atu hametin kolaborasaun entre nasaun membru sira no hasa’e efikásia hodi promove sira-nia prioridade sira iha forum internasionál. Sei permite mós promosaun parseria ho organizasoins internasionais, instituisoins akadémikas no parte interesada sira seluk.
Kria g7+ iha tinan 2010, ho inisiativa hosi nasaun sira ne’ebé frajil no pós-konflitu, durante Diálogu Internasionál dahuluk kona-ba Konsolidasaun Pás no Konstrusaun Estadu, ne’ebé hala’o iha Dili, Timor-Leste, g7+ agora daudaun halibur nasaun 20 hosi Áfrika, Ázia, Médiu Oriente no Pasífiku. Nasaun sira ne’e fahe esperiénsia no promove modelu kooperasaun mútua ida ne’ebé hanaran “Fragile to Fragile Cooperation”, ho objetivu ba dezenvolvimentu sustentável iha área esensiál sira hanesan seguransa, justisa, boa governasaun no jestaun finanseira.
Timor-Leste, nu’udar membru fundadór, hala’o knaar lideransa nian, nu’udar membru ida ne’ebé ativu liu dezde nia kriasaun. Organizasaun ne’e habelar ona nia influénsia hodi hetan estatutu Observadór iha Nasoins Unidas iha tinan 2019 no rejista nia Karta ba Departamentu Tratadus ONU nian iha tinan 2021.
Ho abertura ba eskritóriu foun, g7+ reforsa nia abilidade atu atua hanesan lian ida ne’ebé unidu hodi naran nasaun sira ne’ebé vulneravel liu, iha kolaborasaun besik ho Nasoins Unidas no parseiru sira seluk, hodi garante katak ninia membru sira-nia prioridade sira integra iha ajenda internasionál sira.
Serimónia inaugurasaun ne’e partisipa mós hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, Reprezentante Permanente Timor-Leste ba ONU, Dionísio da Costa Babo Soares no Sekretáriu-Jerál G7+ nian, Hélder da Costa.
Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Rangel, reprezenta Timor-Leste iha Sorumutu Ministeriál hosi Movimentu País Naun Aliñadu sira, ne’ebé realiza iha sede Nasoins Unidas, iha Novaiorke. Sorumutu ne’e, ho tema “Proteje Ema-Sivíl iha Konflitu Armadu sira: Solidariedade ho Povu Palestinianu”, halibur reprezentante sira hosi Estadu-membru oioin ho objetivu atu hametin defeza ba direitu povu Palestinianu nian no diskute asaun konkretu sira ne’ebé afavór ba pás no seguransa iha rejiaun ne’e.
Iha ninia intervensaun, Vise Ministra Milena Rangel reafirma kompromisu Timor-Leste nian ba Prinsípiu Sanulu Bandung nian, hodi ko’alia-liu ba papél importante hosi Movimentu Naun-Aliñadu sira ne’ebé defende povu oprimidu sira, liuliu povu Palestinianu. “Pozisaun hosi Movimentu Naun-Aliñadu sira ne’e klaru no la iha dúvida: ita tenke defende direitu povu Palestina nian no garante sira nia protesaun tuir lei internasionál no direitu umanitáriu. Depende ba ita atu hametin esforsu koletivu sira ba asisténsia umanitária no promove diálogu no inisiativa diplomátika sira atu hetan pás no rekonsiliasaun iha rejiaun ne’e”, afirma Vise-Ministra.
Durante sorumutu ne’e, ko’alia kona-ba estratéjia sira atu intensifika asisténsia umanitária ba Palestina, hodi husu respeitu ba tratadu internasionál sira kona-ba direitus umanus no legalidade internasionál iha área konflitu sira. Milena Rangel destaka mós importánsia hosi solidariedade internasionál hanesan elementu fundamentál ida hodi rezolve konflitu no harii futuru ida ho dame ne’ebé dura ba povu iha rejiaun ne’e.
Diskursu husi S. E. Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão
Nova Iorke
Loron 23 fulan-setembru tinan 2024
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 22 fulan-setembru tinan 2024, partisipa iha Simeira Futuru, ne’ebé hala’o iha sede Nasoins Unidas nian iha Novaiorke, ne’ebé halo diskursu ida ne’ebé makaas kona-ba nesesidade atu reforsa pás globál no reforma sistema multilaterál. Eventu ne’e hala’o durante Asembleia Jerál ONU nian ba da-79 no sura ho prezensa husi lider nulu ba nulu [dezenas] husi país sira.
Iha nia diskursu, Primeiru-Ministru subliña papél independénsia Timor-Leste nian hanesan triunfu ida la’ós de’it ba povu timorense, maibé mós ba sistema internasionál, hodi destaka katak “independénsia Timor-Leste nian sai konkista ida ba povu timorense, maibé mós triunfu ida ba sistema internasionál”.
Bainhira ko’alia kona-ba dezafiu globál sira, Kay Rala Xanana Gusmão alerta kona-ba disparidade ne’ebé aumenta entre nasaun riku sira no nasaun sira ne’ebé kiak, no kritika falta hosi solusaun multilaterál sira hodi garante dame iha rejiaun oioin iha mundu “Komunidade Internasionál seidauk hetan solusaun multilaterál sira ba futuru ida ne’ebé dame ba nasaun barak iha mundu – hosi Palestina to’o Ukránia, hosi Iemen to’o Sudaun, hosi Repúblika Sentru-Afrikana to’o Repúblika Demokrátika Kongo, hosi Afeganistaun to’o Myanmar, no hosi Haiti to’o nasaun sira ne’ebé frajil no konflitu barak tebes”, nia hatete.
Primeiru-Ministru mós reforsa nesesidade atu halo reforma estruturál ida iha Konsellu Seguransa ONU nian, deskreve hanesan “obsoletu, inefikás no la reprezenta realidade” no defende nesesidade atu “haluan membru permanente sira Konsellu Seguransa nian, atu nune’e bele reprezentativu no lejitimidade liu — tuir jeografia, kultura no ekonomia.” Xefe Governu mós hatutan tan katak “organizasaun internasionál ida kredivel de’it bainhira hatán ba nesesidade atuál sira no la taka an iha mekanizmu ida ne’ebé kria hodi hasoru problema sira husi kuaze tinan 80 liubá”.
Iha kontestu dezenvolvimentu sustentável, lider timoroan ne’e fó énfaze ba papél esensiál edukasaun nian hodi promove pás no prosperidade ba tempu-naruk. “Ita hatene katak lahó pás laiha kondisaun ba dezenvolvimentu. Tanba ne’e, investe iha edukasaun ita-nia foin-sa’e sira nian, mak investimentu ne’ebé di’ak-liu ba dezenvolvimentu no dame ne’ebé sustentável”, nia defende.
Atu remata nia diskursu, Xanana Gusmão lansa apelu globál ida atu promove Paktu ida ba Futuru, nia subliña katak komunidade internasionál tenke hamutuk hodi hasoru dezafiu globál daudaun ne’e no ba futuru. “Paktu ida ba futuru ne’ebé presiza tebes — paktu reforma ida, ne’ebé haree ba futuru bazeia ba dezafiu globál sira ohin loron nian, no ne’ebé hafoun konfiansa ema hotu nian, liuliu jerasaun foun ne’ebé sei implementa”, nia konklui.
Simeira Futuru ne’e marka ho aprovasaun Paktu ba Futuru no ninia aneksu sira – Paktu Dijitál Globál no Deklarasaun kona-ba Jerasaun Futuru sira – dokumentu istóriku sira ne’ebé ho objetivu atu reforsa multilateralizmu no hasoru krize globál sira, hanesan mudansa klimátika, intelijénsia artifisiál no pobreza. António Guterres, Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas, fó saudasaun ba adosaun Paktu nian, hodi afirma katak “salva multilateralizmu hosi rai-naruk” no loke “dalan ba posibilidade no oportunidade foun sira” ba kooperasaun internasionál.