Divulgasaun Polítika Desentralizasaun no Podér Lokál Iha distritu Manufahi

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha kuarta-feira, loron 17 fulan Abril 2013 halo divulgasaun dalima ba matéria Polítika Desentralizasaun no Poder Lokál iha Distritu Manufahi.
Primeiru-Ministru ba populasaun distritu Manufahi hateten katak, “munisípiu atu to’o iha Manufahi presiza halo sukat ida ba iha ita bo’ot sira hotu ninia espíritu responsabilidade ba sasán Estadu nian, prestasaun servisu públiku ne’ebé efetivu no efesiente, atu nune’e bele prienxe kritéria munisípiu no la’ós aprezenta de’it rekursu umanu no rekursu naturál sira, maibé presiza mós imi nia preparasaun no mentalidade iha kultura foun, kuda nasionalizmu foun ida ho kultura jestaun. Tenke iha kuidadu ba sasán Estadu nian hodi nune’e bele apoia dezenvovimentu sósiu-ekonómiku Manufahi-oan sira nian”, hateten, Primeiru-Ministru.
Xefe Governu ne’e husu ba “intelektuál Manufahi-oan sira atu hamutuk ho líder komunitáriu, Administradór sub-ditritu, Administradór distritu, veteranu, setór privadu, ONG, Lia-na’in, feto no juventude sira, atu identifika poténsia sira iha distritu Manufahi. Poténsia boot ida mak iha rai bokur, ne’ebé bele kontribui ona atu harii indústria kiik-oan sira hodi halo produsaun, nune’e ita bele hahú hamenus ona importasaun”.
Iha okaziaun ne’e, Xefe Governu husu ba komponente hotu-hotu iha distritu Manufahi atu bele partisipa iha munisípiu hodi hadi’a povu nia moris ne’ebé barak liu mak sei móris iha mukit nia laran. Hasa’e ekonomia, sosiál no kulturál povu nian no labele hanoin hodi tau estrutura bo’ot maibé gasta de’it osan. Husu ba Manufahi-oan sira tenke preparadu iha kbiit ho misaun ida atu involve ema hotu, tulun malu iha produsaun lokál, ne’ebé iha sai mós hanesan produtu importadór nian, nune’e hamenus dependénsia ba rai li’ur.
Distritu Manufahi ho ninia luan 1.325 km2, iha abitante 54. 00, Sub-Distritu Haat, kompostu hosi Sub-Distritu Same, Turiskai, Fatuberlihu no Sub-Distritu Alas, no iha Suku 29. Atividade principál ekonómika mak agrikultura susisténsia iha propriedade família nian, kafé, nuu, foos, batar no aifariña, ho ninia poténsia dezenvolvimentu ekonómiku nian mak petróliu no gás, kafé, hare no plantasaun.