Vise-Ministru Finansa partisipa iha sorumutu Fundu Monetáriu Internasionál

Rui Manuel Hanjam, Vise-Ministru Finansa, dezloka ba Apia, iha illa sira Samoa nian, atu partisipa iha sorumutu kona-ba Sentru Asisténsia Téknika no Finanseira Pasífiku nian (SATFP) no iha konferénsia nivel aas Fundu Monetáriu Internasionál (FMI), subordina ba tema kona-ba promosaun kreximentnu inkluzivu no harii kapasidade rekuperasaun iha nasaun sira Pasífiku nian ne’ebé hala’o iha loron 22 no 23 fulan Marsu.
Iha momentu ida ne’ebé ema tau liu atensaun ba krize ekonomia nian iha europa, FMI liuhusi servisu hamutuk ho Governu Samoa proporsiona espasu diálogu no diskusaun nian ida, ne’ebé envolve lider polítiku rejionál sira, setór privadu no parseiru dezenvolvimentu nian sira. Objetivu husi eventu ida ne’e mak fó ba nasaun sira ne’e oportunidade atu troka perspetiva sira kona-ba oinsá nasaun sira husi Pasífiku foti asaun iha perspetiva ekonomia mundu daudaun ne’e nian no oinsá Governu rejionál sira bele aumenta kapasidade rekuperasaun husi sira nia rain hasoru xoke sira husi rai-liur no promove kreximentu. Maske Ázia iha kapasidade rekuperasaun nian hodi hasoru krize finanseira daudaun ne’e tanba implementa reforma estruturál lubuk ida, maibé iha parte ida kontinua hasoru nafatin xoke husi rai-li’ur, liu-liu husi kanál finanseiru no komersiál sira.
Iha ámbitu ida ne’e, partisipante sira lian ida de’it kona-ba nesesidade atu hametin rede sosiál ida kona-ba seguransa sosiál entre nasaun sira husi Pasífiku, elabora polítika públika no harii protesaun makroekonómika sira atu rain sira ne’e bele, iha tempu própriu, haforte-an no kria barreira ne’ebé metin no efikáz ba xoke sira husi rai-li’ur. Salienta mós kona-ba importánsia husi implementasaun kona-ba reforma estrutrál sira no investimentu iha infra-estrutura estratéjika sira, iha área saúde no edukasaun ho objetivu atu promove kreximentu.
Iha ninia intervensaun, Rui Manuel Hanjam hato’o agradesimentu ba komunidade internasionál no ba kapasidade rekuperasaun povu Timor-Leste nian ba esforsu hamutuk atu hadeer husi situasaun pós-konflitu ne’ebé kompleksa hodi hamriik nu’udar nasaun ida ne’ebé iha duni kreximentu no dezenvolvimentu loloos. Nia afirma katak maske Timor-Leste sei sai hanesan nasaun foin sa’e ida, maibé sai hanesan nasaun ne’ebé transparente liu iha mundu, hodi dezafia liu atu halo investimentu iha demokrasia nia di’ak no iha sustentabilidade ekonómika no rekursu umanu.
Kona-ba sustentabilidade ekonómika, Vise-MInistru refere katak Timor-Leste adapta reforma barabarak atu bele hamenus impostu nune’e bele dada poténsia investidór sira. Maske nune’e, tanba nesesidade atu diversifika ekonomia ida ne’ebé bazeia ba lukru husi mina-rai, impoin dezafiu oinsá hadi’a sistema makroekonómiku no sistema impostu nian atu bele hetan reseita hirak ne’ebé boot liu no diversifika ekonomia, sein sobrekarrega setór privadu.