New Deal hosi g7+ hetan apoiu iha Fórum Altu Nivel kona-ba Aid Effectiveness iha Korea du Sul

Kin. 15 dezembru 2011, 15:29h
New Deal de g7

Ministra Finansas Timor-Leste, Emilia, lidera Grupu g7+ aprezenta 'New Deal' iha Fórum Altu Nivel kona-ba Aid Effectiveness iha Busan, Korea du Sul ho objetivu atu muda hahalok no servisu doadór sira nian iha tulun ne’ebé fó ba nasaun frájil no Konflitu sira, liu hosi kompromisu ne'ebé iha New Deal nu’udar vizaun hosi nasaun frájil sira.

New Deal ne’ebé aprezenta hosi grupu g7+ , kompostu ho kompromisu tolu, Kompromisu dahuluk mak hanesan, PSGs (Peacebuilding and State Building goals) kompostu hosi objetivu lima mak hanesan Politika Lejitimidade, Seguransa, Justisa, Baze Ekonomia, Rendimentu no Atendimentu. Kompromisu daruka mak FÓCUS (Fragility Assessment, One Vision one Plan, Compact, Use of PSGs to monitor, Support Political dialogue and leadership), Kompromisu datoluk mak TRUST (Transparency, Risk-Sharing, Use and strengthen country systems, Strengthen Capacities, timely and predictable aid).

Platafórma New Deal hanesan kompromisu ne'ebé nasaun frájil elabora hamutuk hanesan mata dalan atu lori nasaun frájil sai hosi frajilidade ba dezenvolvimentu hodi alkansa MDGs. Atu bele alkansa objetivu ida ne'e presiza mos kompromisu hosi nasaun doadór sira iha prosesu implementasaun. Tan ne'e iha intervensaun ba bloku Estadu Frájil, doadór sira hanesan ONU, United Kingdom, Switzerland, Belgian, Denmark, Sweden, Australia no sira seluk fó sira nia kompromisu hodi suporta implementasaun New Deal g7+ nian.

Ekipa g7+ kompostu hosi Timor-Leste, Guinee-Bissau, Afganistan hamutuk ho reprezentante UN no Uniaun Europeia. Iha sesaun ida ne'e diskuti klean kona-ba asaun hodi lori PSGs ba sorumutu Busan inklui estratéjia, planu no suporte saida mak Nasaun ida-idak oferese iha prosesu implementasaun.

Ministra Emilia Pires, hanesan Lider ba g7+ esplika katak “New Deal la’ós ikus maibé inisiu hosi prosesu. Prosesu implementasan new deal sei la fásil maibé fiar katak ho kompromisu g7+ no servisu hamutuk entre guvernu, sosiedade sivil, Parlamentu no Setór hotu iha nasaun ida-idak, sei implementa kompromisu New Deal ida ne'e”.

   Ba leten