Balansu ba Medida Prinsipál sira ne’ebé mak Implementa hosi Ministériu Saúde

Programa SISCa, sosa kareta foun ho multifunsaun no fó subsidiu ba profisionál saúde sira, no mós posibilidade atu hetan tratamentu iha estranjeiru sei la’o hela, buat sira ne’e mak hanesan medida prinsipál sira ne’ebé Ministériu Saúde Implementa ona.
Ho Programa SISCa , bele hadi’a problema asesu populasaun nian iha área remota sira ba servisu saúde nian. Ema sira ne’ebé fraku hanesan, idozu, defisiente, feto isin rua sira no labarik sira, la hein tan to’o fulan barak nia laran mak foin hetan atendimentu espesiál ida. Pelumenus iha fulan ida dala ida, sira sei simu vizita hosi profisionál Saúde nian ka hetan tulun atu lori sira bá to’o sentru saúde ne’ebé mak besik liu.
Ho prezensa kareta multifunsaun sira ne’e bele fó ona apoiu boot tebe-tebes atu halo tranferénsia ema moras sira ne’ebé presiza tratamentu espesializadu, nune’e mós fó kontribuisaun atu hadi’a di’ak liután apoiu lojístiku sentru saúde sira nian.
Hosi sorin seluk, fó subsidiu ba profisionál Saúde sira ne’e atu minimiza mós problema sira nian ne’ebé mak halo sira laiha motivasaun, atu nune’e bele kontribui hodi insentiva dedikasaun no profisionalismu.
Nune’e mós bele temi tan katak, Governu fó ona oportunidade atu hetan asesu ba Junta-Médika ida iha estranjeiru, liuliu iha Singapura no Indonézia. Iha kazu urjénsia, prevensaun ba moras sira ne’ebé mak krónika, kimioterapia, radioterapia no opresaun sira ne’ebé komplikadu, pasiente sira ne’e hetan oportunidade atu desloka ba Nasaun sira ne’ebé mak Governu Timor-Leste estabelese ona kontaktu hodi bele hetan asesu ba tratamentu ne’ebé mak presiza.
Kona-ba benefisiu politika hirak ne’e nian, ema sira ne’ebé kbiit-laek, hanesan, Veteranu sira, feto no labarik sira mak hetan liu benefísiu ona. Se medida sira ne’e hotu fó ona kontribuisaun atu populasaun sira bele hetan asisténsia médika ne’ebé mak di’ak liu, nune’e bele iha ona konkluzaun katak balansu ba nia implementasaun pozitivu tebe-tebes.