Governu aprezenta ona proposta ida ba Parlamentu Nasionál hodi hetan autorizasaun lejislativa hodi aprova pakote lejislativu ida kona-ba siberseguransa
Governu ohin, loron 31 fulan-jullu tinan 2026, haruka ba Parlamentu Nasionál projetu Proposta Lei ne’ebé husu autorizasaun lejizlativa hodi aprova pakote lejizlativu integradu ida kona-ba siberseguransa, ne’ebé kobre krime no prosesu kriminál sira iha ámbitu dijitál no definisaun rejime jurídiku siberespasu nasionál nian. Proposta ne’ebé hetan aprovasaun iha Konsellu Ministrus iha loron 22 fulan-jullu, aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, AgioPereira, no enkamiña ba Parlamentu Nasionál hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão.
Inisiativa ne’e ho objetivu atu fó ba Timor-Leste enkuadramentu jurídiku ida ne’ebé modernu no koerente hodi hatán ba aumentu ameasa sira iha espasu sibernétiku, atu nune’e bele hametin kapasidade Estadu nian hodi prevene, investiga, kombate no hamenus kriminalidade informátika, proteje infraestrutura krítika sira, no mós promove ambiente dijitál ida ne’ebé seguru liu ba sidadaun, empreza no instituisaun sira. Espozisaun motivu sira hosi proposta ne’e destaka dependénsia ne'ebé aumenta ba teknolojia dijitál sira no aumentu risku sira ne'ebé relasiona ho atake sibernétiku sira, fraude informátika, violasaun dadus, diseminasaun konteúdu ilísitu, no forma krime sira seluk ne'ebé pratika iha ambiente dijitál.
Proposta autorizasaun lejizlativa sei permite Governu atu aprova diploma sira lubuk ida ne’ebé inklui Estratéjia NasionálSiberseguransa, rejime jurídiku ba seguransa siberespasu nasionál nian, rejime ba servisu dijitál, no mós enkuadramentu penál no prosesuál penál ne'ebé aplikavel ba krime sira ne'ebé komete iha ambiente dijitál, inklui regra sira ne’ebé relasiona ho rekolla, prezervasaun no utilizasaun prova eletrónika.
Iha ámbitu autorizasaun ne’ebé husu, Governu bele define tipu krime foun ne’ebé komete iha ambiente dijitál, estabelese mekanizmu prosesuál espesífiku ba prevensaun, investigasaun no hamenus krime sibernétiku, regula rekolla no prezervasaun prova dijitál, define responsabilidade hosi fornesedór servisu dijitál no mós mekanizmu notifikasaun, halakon ka blokeiukonteúdu ilísitu, reforsa kooperasaun internasionál kona-ba krime sibernétiku, kria rejime protesaun ida ba denunsiantesira, ho atensaun espesiál ba seguransa labarik sira-nian iha ambiente online, no mós estabelese arkitetura nasionál ida ba governasaun, monitorizasaun, prevensaun, resposta no koordenasaun iha asuntu siberseguransa nian.
Proposta ne’e prevee mós definisaun hosi regra sira ne'ebé relasiona ho protesaun ba dadus pesoál sira no privasidade, kadeia hosi raiprova dijitál sira, garantia prosesuál sira, no mós kontrolu judisiálba medidas restritivas direitus nian, nune'e mós kriasaun autoridade nasionál siberseguransa nian ida no mekanizmu kooperasaun entre entidade nasionál no internasionál sira. Entre medida sira ne'ebé inklui ona iha mós protesaun ba infraestrutura krítika sira, regulamentu ba devér hosi fornesedór servisu dijitál nian sira,kampaña sensibilizasaun no kapasitasaun institusionál, no mós rejime protesaun espesífiku ida ba denunsiante sira iha asuntu krime sibernétiku nian.
Ho inisiativa ida-ne’e, Governu iha intensaun atu garante katak Timor-Leste iha enkuadramentu legál ida ne’ebé aliñadu ho prátika internasionál sira ne’ebé di’ak liu, ne’ebé iha kapasidade atu hametin seguransa iha siberespasu nasionál, proteje sidadaun sira-nia direitu, no mós apoia dezenvolvimentu ekonomia no servisu dijitál ne’ebé seguru.






































