Ministra Saúde partisipa iha sorumutu estratéjika ATACH nian kona-ba asaun klimátika no saúde iha Paris

Seg. 29 juñu 2026, 16:54h
732863881_1333309885434870_4278417211058815633_n

Husi loron 23 to’o 25 fulan-juñu 2026, iha Paris, Fransa , Ministra Saúde, Élia A.A. dos Reis Amaral, partisipa iha Sorumutu Estratéjika Altu Nivel husi Aliansa ba Asaun Transformativa  kona-ba Klima no Saúde (ATACH), ne'ebé hala'o iha  Prezidénsia franseza nian ba G7. Sorumutu ne'e halibur ministru saúde sira, reprezentantes husi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), ajénsia sira Nasoins Unidas nian, no parseiru internasionál sira atu  hametin kooperasaun hodi hatán ba impaktu  husi mudansa klimátika ba saúde.

Diskusaun hirak-ne'e foka liu ba reforsu adaptasaun sistema saúde nian ba mudansa klimátika, integrasaun dadus klimátiku sira iha sistema alerta antesipada ba saúde, protesaun populasaun sira ne'ebé vulneravel liu ba efeitu husi laloran manas  no inundasaun, dezenvolvimentu infraestrutura saúde nian ne'ebé sustentável no nesesidade atu mobiliza liután finansiamentu hodi apoia asaun klimátika iha setor saúde. 731093501_901137132248124_1069796515927753648_n 730695499_1011306704982739_5235979848584983225_n 731105449_1528977912062566_5327241757737037941_n

Sorumutu ne'e hetan partisipasaun husi Ministru Saúde sira husi Fransa, Senegal, Paraguai, Kosta  Marfín, Bangladexe, Filipinas, Olanda, Zimbábue, Maldivas, España no Timor-Leste, nune’e mós altu reprezentante sira husi Organizasaun Mundiál Saúde, Nasoins Unidas no parseiru tékniku oioin.

Iha deklarasaun finál husi sorumutu  ne’e, partisipante sira reafirma katak mudansa klimátika nu’udar ameasa ida ne’ebé boot liu ba saúde globál no kompromete atu aselera implementasaun sistema saúde ne'ebé reziliente no sustentável, hametin kooperasaun internasionál liuhusi ATACH, no mós mobiliza  finansiamentu barak liután atu proteje saúde populasaun nian husi impaktu mudansa klimátika.

ATACH mak aliansa ida ne'ebé lidera husi Organizasaun Mundiál Saúde ne'ebé halibur país liu atus ida no organizasaun parseiru sira  atu apoia transformasaun sistema saúde nian  ba sistema ne'ebé reziliente liu ba mudansa klimátika, sustentável no ho  emisaun karbonu ne'ebé ki'ik liu, hodi promove mós integrasaun saúde iha polítika nasionál asaun klimátika nian.

 

 

   Ba leten