Primeiru-Ministru reforsa kooperasaun ho instituisaun Justisa Portugál nian hodi apoia reforma setór Justisa iha Timor-Leste
Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 23 fulan-juñu, iha Lizboa, hasoru malu ho Prezidente Supremu Tribunál Justisa Portugál, João Cura Mariano, no Prokuradór Jerál Repúblika Portugál, Amadeu Guerra, ne’ebé akompaña husi Vise-Prokuradór Jerál Repúblika, Paulo Jorge Vieira Morgado de Carvalho, hodi reforsa kooperasaun bilaterál iha setór justisa no apoia implementasaun reforma justisa iha Timor-Leste.

Sorumutu sira ne’e foka liu ba dezenvolvimentu rekursus umanus iha sistema judisiál Timor-Leste nian, reforsa instituisaun justisa, formasaun majistradu, prokuradór, defensór públiku no profisionál sira seluk iha setór ne’e, nune’e mós fahe esperiénsia institusionál entre país rua ne’e. Sorumutu sira ne’e halo parte iha esforsu Governu nian hodi konsolida Estadu Direitu Demokrátiku no reforsa kapasidade instituisaun judisiál sira iha rai-laran.
Durante sorumutu ho Prezidente Supremu Tribunál Justisa, instituisaun ne’e reafirma nia disponibilidade atu kontinua apoia Timor-Leste iha área formasaun espesializada, asisténsia téknika no kooperasaun judisiária. Aleinde ne’e, diskute mós kona-ba preparasaun jerasaun foun jurista Timor-Leste nian, inklui apoiu ba estudante Direitu sira ne’ebé estuda hela iha universidade portugeza sira, iha ámbitu estratéjia dezenvolvimentu rekursus umanus ba setór Justisa nian.
Durante sorumutu ho Prokuradoria-Jerál Repúblika Portugál, delegasaun hosi parte rua ne’e diskute kona-ba reforsu kooperasaun entre Ministériu Públiku país rua nian, formasaun ba majistradus Ministériu Públiku, investigasaun kriminál no hametin Defensoria Públika. Parte rua mós hatudu sira-nia disponibilidade hodi aprofunda kooperasaun institusionál atu nune’e bele hatán ba nesesidade sistema justisa Timor-Leste nian.
Durante sorumutu sira-ne’e, Primeiru-Ministru afirma katak “presiza reforsa kapasidade Defensoria Públika nu’udar parte importante hodi garante sidadaun sira-nia asesu ba justisa”. Nia salienta mós katak “diálogu kontínuu entre instituisaun judisiál Timor-Leste no Portugál nian sei ajuda atu garante katak programa kooperasaun sira sai efikás no hatán ba nesesidade reál sistema justisa Timor-Leste nian”.
Kona-ba sorumutu ho Supremu Tribunál Justisa, Xefe Governu subliña katak “Prezidente Supremu Tribunál Justisa Portugál hatudu kompriensaun kle’an kona-ba situasaun iha Timor-Leste no promete atu kontinua apoia reforma setór justisa, liuhosi asesoria, formasaun no fahe prátika judisiál ne’ebé di’ak.” Nia hatutan tan katak “justisa maka baze ba dame, progresu no estabilidade nasaun ida nian”.
Primeiru-Ministru akompaña husi Ministru Justisa, Sérgio da Costa Hornai, Embaixadór Timor-Leste ba Portugál, Manuel de Araújo Serrano, Koordenadora Grupu Traballu ba Reforma Justisa, Lúcia Lobato no Diretór-Jerál Polítika Justisa, Nelinho Vital.
Iha ámbitu hanesan hosi vizita ba Portugál ne’e, Primeiru-Ministru halo vizita ba Imprensa Nasionál-Casa da Moeda de Portugal hodi analiza solusaun ba dijitalizasaun Administrasaun Públika no seguransa dokumentál, ne’ebé akompaña hosi Ministru Prezidénsia Portugál, António Leitão Amaro. Vizita ne’e fó biban atu aprende kona-ba sistema Portugál ba emisaun dokumentu ofisiál sira ne’ebé seguru no identifika oportunidades kooperasaun hodi moderniza sistema identifikasaun no dokumentasaun iha Timor-Leste.
Aleinde ne’e, Ministru Justisa, Sérgio da Costa Hornai, hasoru malu ho Ministra Justisa Portugál, Rita Alarcão Júdice no ho Diretór Sentru Estudus Judisiárius, Juis Dezembargadór Edgar Taborda Lopes, hodi hametin kooperasaun bilaterál iha área formasaun judisiária, kapasitasaun rekursus umanus no modernizasaun sistema justisa nian. Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, ne’ebé mós halo parte iha delegasaun nasionál, hasoru malu ho Ministru Edukasaun, Siénsia no Inovasaun Portugál, Fernando Alexandre, hodi ko’alia kona-ba kooperasaun bilaterál iha setór edukasaun, liuliu iha ámbitu Projetu Centros de Aprendizagem e Formação Escolar (CAFE).
Nune’e mós iha ámbitu reforsu kooperasaun ba dezenvolvimentu setór Justisa, Xefe Governu hasoru malu ho responsavel hosi instituisaun ensinu superiór no formasaun espesializada oioin Portugál nian, inklui Universidade Católica Portuguesa, Universidade Nova de Lisboa, Fakuldade Direitu Universidade Porto, Coimbra no Minho, no mós ho Prezidente Institutu Nasionál Medisina Legál no Siénsias Forenses nian. Durante sorumutu hirak-ne’e, hato’o disponibilidade atu apoia formasaun no dezenvolvimentu rekursus umanus setór justisa iha Timor-Leste.
Ajenda ofisiál Primeiru-Ministru nian iha Portugál inklui mós audiénsia ida ho Prezidente Repúblika Portugál, António José Seguro, vizita ida ba sede Komunidade País Lian Portugés (CPLP), viajen ida ba Fundasaun Mário Soares, iha ne’ebé destaka importánsia hodi prezerva memória istórika no promove valór demokrátiku sira, partisipasaun iha Konferénsia Anuál Institutu Portugés Direitu Marítimu (IPDM) nian ba da-5, ne’ebé ko’alia kona-ba ordenamentu no jestaun espasu marítimu, resesaun Prémiu Profesór Doutór Jorge Miranda: Konstituisaun no Direitus Umanus, ne’ebé fó husi Fakuldade Direitu Universidade Lizboa nian, no mós partisipasaun iha semináriu internasionál ida ne’ebé organiza husi Institutu ba Promosaun Amérika Latina no Karaíbas (IPDAL) no g7+, ne’ebé ko’alia kona-ba impaktu husi krize iha Médiu Oriente ba país sira ne’ebé afeta husi konflitu.






































