Primeiru-Ministru destaka papél Direitu Marítimu no Ekonomia Azul iha Konferénsia Anuál Institutu Portugés Direitu Marítimu nian

Seg. 29 juñu 2026, 10:26h
729389820_2745834892468400_2832662825173874513_n

Iha loron 26 fulan-juñu tinan 2026, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão partisipa iha Fakuldade Direitu hosi Universidade Lizboa, iha Konferénsia Anuál Institutu Portugés Direitu Marítimu (IPDM) nian ba da-5, ne’ebé ho tema “Ordenamentu no Jestaun ba Espasu Marítimu”. Iha ninia diskursu, nia aprezenta esperiénsia Timor-Leste nian iha aplikasaun Direitu Marítimu, rezolusaun pasífika ba disputa marítima, no mós promosaun Ekonomia Azul hanesan eixu estratéjiku ba dezenvolvimentu sustentável nasaun nian. 730713524_1317129370398376_5555404009676121652_n 729275355_991008820500955_4962529400234695059_n 733565319_858603863991223_8836675857704416492_n 731823623_1687511495870428_5382444408221124447_n 731442602_1774522037238251_8353910093416113916_n 732644637_860908570422240_4381204612410854358_n 731366045_1784541105897135_1160558778792077097_n 731438752_1302902095167308_8318947262844204097_n

Xefe Governu afirma katak nia sente “ksolok tebes tanba, tinan haat hafoin Konferénsia IPDM dahuluk, nia partisipa (fali) iha konferénsia dalimak ida-ne’e, nu’udar mós Prezidente Onoráriu instituisaun ida-ne’e nian”.

Iha ninia intervensaun, nia rekorda katak perkursu Timor-Leste nian, dezde independénsia to’o delimitasaun definitiva ba fronteiras marítimas ho Austrália, nu’udar rezultadu hosi determinasaun povu timoroan no apoiu komunidade internasionál nian. Iha kontestu ida-ne'e, nia afirma katak "rezultadu ne’ebé Timor-Leste alkansa (...) pertense de'it ba povu timoroan tomak", hodi hatutan katak "esperiénsia Timor-Leste nian hatudu katak solidariedade no arkitetura internasionál, bainhira uza ho aten-barani, ho sentidu justisa no boa-fé, bele serbí nasaun sira ne'ebé ki'ik no frajil liu no mós kontribui ho forma desiziva ba dame no estabilidade".

Bainhira aborda Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Marítimu (UNCLOS), Primeiru-Ministru destaka ninia papél iha rezolusaun ba disputa sira kona-ba fronteiras marítimas Timor-Leste nian ho Austrália no, agora daudaun, ho Indonézia. Nia salienta mós katak instrumentu jurídiku ida-ne’e kontinua responde ba dezafius kontemporáneus, hanesan alterasoins klimátikas, poluisaun tasi no lakon biodiversidade.

Kona-ba ida-ne’e, nia rekorda katak “Timor-Leste foin ba dahuluk iha istória Konvensaun nian, utiliza mekanizmu konsiliasaun obrigatória hodi rezolve litíjiu fronteiras marítimas ho Austrália”, hodi hatudu mós esperansa katak esperiénsia ida-ne’e bele fó inspirasaun ba solusaun pasifika sira seluk iha disputas marítimas iha rejiaun ne’e.

Primeiru-Ministru defende mós reforsu kooperasaun entre País viziñu sira “iha área sira hanesan peska, navegasaun, konservasaun mariña no seguransa marítima ne’ebé hanesan tema ne’ebé iha impaktu diretu ba subsisténsia no povu hotu-hotu nia moris-di’ak, maibé liuliu povu viziñu sira”.

Iha área Ekonomia Azul, nia aprezenta “Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Tasi nian ne’ebé Reziliente no Sustentável 2025–2035”, ne'ebé aprova ona hosi Governu iha tinan ida-ne'e, hodi hateten katak dokumentu ida-ne'e nu’udar roteiru nasionál ba implementasaun ekonomia azúl.

 “Ho desizaun ida-ne'e, Governu ne'ebé sai ha’u-nia responsabilidade atu lidera, adota ho klaru vizaun estratéjiku ida hodi transforma tasi ne'ebé maka halo parte iha ita-nia identidade no mós hanesan ativu ekonómiku no jeopolítiku ida ne’ebé esensiál, sai fonte dezenvolvimentu sustentável, inkluzaun sosiál, no reziliénsia ambientál”, nia afirma.

 

Xefe Governu mós salienta katak Timor-Leste lokaliza iha área Triángulu Korál, rejiaun ida ne’ebé ho biodiversidade marina boot liu iha mundu, ho alerta kona-ba ameasa sira ne’ebé mai hosi alterasaun klimátika, nivel tasi ne’ebé sa’e, poluisaun, no peska ilegál. Tanba ne'e, nia defende atu hametin kooperasaun internasionál no investimentu iha investigasaun sientífika tasi nian, "hodi kombina siénsia ho koñesimentu tradisionál hosi ita-nia komunidade sira".

Iha parte ikus hosi diskursu ne’e, nia fó saudasaun ba partisipasaun joven timoroan na’in-14 iha Eskola Veraun ne’ebé dedika ba ordenamentu no jestaun espasu marítimu, ne’ebé hala’o iha ámbitu hosi konferénsia ne’e, hodi dehan katak inisiativa ida-ne’e sai hanesan “ezemplu konkretu ida kona-ba kooperasaun loloos entre instituisaun sira, atu nune’e nasaun hotu-hotu bele dezenvolve koñesimentu no kompeténsia téknika sira iha setór ida-ne’e.” Nia mós hatudu ninia espetativa katak "joven [timoroan sira]—nune’e mós sira seluk ne’ebé hetan ona diploma hosi kursu ida-ne'e, fila fali ho inspirasaun no kompromisu  ne’ebé boot hodi aplika iha sira-nia nasaun orijen nian, koñesimentu ne'ebé hetan iha-ne'e – tantu iha dimensaun jurídika, no mós sientífika, téknika, no sosiál – ba governasaun tasi nian ne'ebé responsavel no mós dezenvolvimentu sustentável no inkluzivu”.

Konferénsia ne'e mós konta ho diskursu hosi Sekretáriu Estadu Peskas no Tasi Portugál nian, Salvador Malheiro; Diretór Fakuldade Direitu Universidade Lizboa nian, Profesór Doutór Eduardo Vera-Cruz Pinto; Profesór Doutór José Manuel Sérvulo Correia; Profesór Doutór Carlos Blanco Morais; no Prezidente IPDM, Profesór Doutór Vasco Becker-Weinberg. Partisipa mós iha sesaun ne’e Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares; Embaixadór Timor-Leste ba Portugál, Manuel António Araújo Serrano; no Xefe Gabinete Primeiru-Ministru nian, Elizabeth Exposto.

 

   Ba leten