Koordenadór Grupu Traballu ba Reforma Setór Justisa hala’o misaun institusionál iha Portugál hodi hametin kooperasaun no akompaña reforma justisa

Ses. 12 juñu 2026, 16:22h
Imagem1

Hosi loron 4 to’o 15 fulan-maiu tinan 2026, Koordenadora hosi Grupu Traballu ba Reforma Setór Justisa nian, Lúcia Lobato, hala’o misaun servisu ida ba Portugál, iha ámbitu akompañamentu ba reforma estruturál ne’ebé hala’o daudaun iha setór justisa Timor-Leste nian, hametin kooperasaun bilaterál no konsolidasaun parseria téknika-institusionál ne’ebé estratéjika. Imagem2 Imagem3 Imagem5 Imagem7 Imagem10 Imagem9

Misaun ne’e inklui enkontru altu nivel ho instituisaun portugeza sira iha setór justisa nian, ne’ebé foka liu ba asuntu sira ne’ebé relasiona ho fortalesimentu instituisaun judisiál, kapasitasaun ba rekursus umanus rai-laran, modernizasaun mekanizmu rekrutamentu no selesaun ba majistradus, no mós akompañamentu programa formasaun ba kuadru timoroan sira.

Hanesan parte ida husi viajen ne’e, Koordenadora Grupu Traballu ba Reforma Setór Justisa hala’o enkontru institusionál ne’ebé importante tebes ho Prokuradór-Jerál Repúblika Portugál, Konselleiru Amadeu Guerra, no ho Vise-Prezidente Konsellu Superiór Majistratura Judisiál Portugál, Juiz Konselleiru Luís Miguel Ferreira de Azevedo Mendes, enkontru ne’ebé hala’o ho apoiu hosi Supremu Tribunál Justisa Portugál.  Enkontru ne’e fó dalan ba diálogu institusionál ne’ebé kle’an liután kona-ba aspetu prinsipál sira reforma setór justisa nian iha Timor-Leste, ne’ebé foka liu ba hametin majistratura, aperfeisoa mekanizmu jestaun judisiária, no mós konsolida independénsia, kualidade, no efisiénsia sistema judisiál nian.

Durante enkontru ne’e, ko’alia kona-ba nesesidade atuál setór justisa nasionál nian, inklui dezafiu sira ne’ebé relasiona ho falta rekursus umanus espesializadus, nesesidade atu reforsa formasaun téknika-jurídika kontínua ba majistradus, nune’e mós dezenvolvimentu mekanizmu asesoria téknika espesializada ba majistradus Ministériu Públiku no majistradu judisiál timoroan sira.

Misaun ne’e mós fó dalan hodi diskute kona-ba posibilidade konkretas hodi hametin kooperasaun institusionál entre Timor-Leste no Portugál, liuliu kona-ba interkámbiu tékniku, formasaun espesializada, asisténsia iha konsolidasaun sistema judisiál timoroan nian, no mós fahe prátika di’ak liu iha área sira hanesan jestaun prosesuál, administrasaun justisa, rekrutamentu no avaliasaun ba majistradus, no mós funsionamentu órgaun superiór majistratura nian.

Tema prinsipál ida ne’ebé aborda mós foka ba serbisu ne’ebé la’o daudaun hosi Komisaun Rekrutamentu no Selesaun ba provimentu (prienximentu) pozisaun Juis sira ba Supremu Tribunál Justisa Timor-Leste nian, iha ne’ebé halibur kontribuisaun relevante sira kona-ba modelu selesaun, kritériu méritu, transparénsia institusionál, no mekanizmu sira atu hasa’e kredibilidade iha prosesu nomeasaun juis, ne’ebé konsidera esensiál atu hametin konfiansa públika iha sistema justisa.

Ajenda misaun ne’e Inklui mós enkontru ho estudante bolseiru sira iha setór justisa nian hosi tinan letivu 2024 no 2025, ne'ebé daudaun ne’e hala'o hela estudu superiór iha Braga, Porto, Coimbra, no Lizboa, hamutuk bolseiru na'in-97.

Enkontru sira ho objetivu prinsipál atu hala'o avaliasaun direta ida ba dezempeñu akadémiku estudante sira-nian, akompaña sira-nia prosesu integrasaun akadémika no sosiál, avalia sira-nia kondisaun jerál daudaun ne’e, identifika difikuldade pedagójika, sosiál no lojístika ruma, no mós halibur informasaun kona-ba nesesidade adisionál sira ne'ebé bele presiza akompañamentu institusionál.

Durante enkontru hirak-ne’e, Koordenadór Grupu Traballu ba Reforma Setór Justisa destaka importánsia atu investe iha formasaun kapitál umanu nasionál nu’udar kondisaun esensiál atu garante sustentabilidade reforma justisa nian, no subliña katak hasae kualifikasaun ba jurista, majistradu, defensór públiku, no tékniku sira iha setór ne’e nu’udar pilár estratéjiku ida ba konstrusaun sistema judisiál ida ne’ebé forte, efisiente no autónomu liu.

Akompañamentu ba bolseiru sira sai importante tebes iha momentu ne'ebé la'o hela faze da-3 hosi konkursu fó bolsa-estudu ba setór justisa nian, no permite mós atu halibur lisaun relevante sira atu aperfeisoa futuru programa bolsa-estudu nian no modelu monitorizasaun institusionál ba estudante sira ne'ebé koloka iha rai-li'ur.

Nune’e, dezlokasaun ne’e fó dalan hodi konsolida kontaktu institusionál altu nivel, reforsa mekanizmu kooperasaun téknika-jurídika, no halibur kontribuisaun relevante hodi aprofunda reforma estruturál setór justisa nian iha Timor-Leste, nune’e mós afirma filafali kompromisu Governu hodi reforsa instituisaun justisa, kapasitasaun ba rekursus umanus rai-laran, no modernizasaun sistema judisiál.

   Ba leten