CPLP aprova Planu Estratéjiku Kooperasaun ba Oseanu 2026-2030 iha sorumutu ne’ebé prezide husi Timor-Leste

Kin. 11 juñu 2026, 11:38h
721035361_893942250412659_9115360082899193148_n

Iha loron 8 fulan-juñu tinan 2026, iha Lizboa,  Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas, Marcos “Mameta” da Cruz, prezide Sorumutu Estraordináriu ho Ministru  Asuntus Tasi nian hosi  Komunidade País Lian Portugés (CPLP) ba da-4, ne’ebé hala’o iha sede organizasaun ne’e nian  no liuhusi vídeo konferénsia, ne’ebé dedika ba kooperasaun marítima no promosaun ekonomia azúl ne’ebé sustentavel.

Ajenda prinsipál hosi sorumutu ne’e mak aprezentasaun, diskusaun no aprovasaun Planu Estratéjiku Kooperasaun ba Oseanu (PECO, akrónimu iha lian portugés) 2026-2030, dokumentu ne'ebé estabelese vizaun komún ida no orientasaun estratéjika ida hodi hametin kooperasaun entre Estadus-Membrus CPLP iha área sira hanesan konservasaun biodiversidade mariña, ekonomia azúl ne’ebé sustentável, peskiza sientífika, inovasaun, seguransa marítima no fortalesimentu kapasidade institusionál sira. 722431512_893941810412703_8514358295155050897_n 721516434_893941853746032_5768514162616652686_n 721111357_893941970412687_9127174578794052740_n

Iha ninia diskursu, Ministru Marcos da Cruz subliña katak aprovasaun ba planu foun ne'e nu’udar “pasu importante ida ba ita-nia komunidade”, no  define vizaun komún ida ba dezenvolvimentu sustentável oseanu nian no hametin kooperasaun entre Estadus-Membrus.

 “Ba ita-nia povu sira tasi nu’udar fonte identidade ida, subsisténsia no oportunidades. Tasi nu’udar rekursu esensiál ida ba seguransa alimentár, dezenvolvimentu ekonómiku sustentável no moris-di’ak ba jerasaun prezente no futuru”, hateten Ministru”.

Sorumutu ne'e hala'o iha Loron Mundiál Oseanu no hetan  partisipasaun hosi Sekretária Ezekutiva CPLP, Embaixadora Maria de Fátima Jardim, ne'ebé, iha sesaun abertura, nia destaka importánsia estratéjika hosi setór marítimu ba Komunidade, hodi fó-hanoin katak CPLP halibur Estadu sira ne’ebé iha tasi ibun no illa sira ne'ebé namkari iha oseanu Atlántiku, Índiku no Pasífiku, ne’ebé unifika liuhusi istória no lian ne’ebé hanesan.

Sekretária Ezekutiva mós salienta katak, haree ba dezafiu globál sira ne'ebé liga ba mudansa klimátika, lakon biodiversidade, poluisaun mariña no nesesidade hodi promove ekonomia azúl ida ne’ebé sustentável, sai importante tebes atu reforsa instrumentu kooperasaun CPLP nian.

Planu estratéjiku foun ne'e bazeia ba área atuasaun ualu no prevee, entre rezultadu prinsipál sira, reforsu  kapasidade téknika Estadus-Membrus nian, reforsu  kooperasaun sientífika no teknolójika, koordenasaun internasionál ne'ebé boot liután, promosaun ekonomia azúl, no mós protesaun ba biodiversidade mariña.

Sorumutu ne'e hetan partisipasaun hosi Ministru Agrikultura no Tasi hosi Portugál, José Manuel Fernandes, Sekretáriu Estadu Peskas no Rekursus Mariñus  hosi Angola, Álvaro da Cunha Cândido dos Santos, no mós  reprezentante sira hosi Brazíl, Kabu Verde, Giné Ekuatoriál, Mosambike no Saun Tomé no Príncipe.

Hafoin sorumutu ne’e, Ministru Marcos da Cruz oferese jantár konfraternizasaun ida ba delegasaun Estadus-Membrus no  ekipa téknika hosi Sekretariadu Ezekutivu CPLP, ho objetivu hodi hametin liután lasu amizade no kooperasaun entre país  sira Komunidade ne'e nian.

   Ba leten