Ministru Agio Pereira destaka reforsu institusionál no preparasaun Timor-Leste nian ba ASEAN iha enkontru ho parseiru dezenvolvimentu sira
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, ohin, loron 25 fulan-maiu tinan 2026, iha Dili, destaka importánsia husi reforsu instituisaun públika sira, modernizasaun Estadu no integrasaun rejionál Timor-Leste nian, durante sesaun ne’ebé dedika ba Setór Dezenvolvimentu Institusionál iha ámbitu enkontru anuál ho Parseirus Dezenvolvimentu Timor-Leste nian (TLDPM), ho tema "Trasa hela Orizonte ida ne’ebé Reziliente: Ekonomia Azúl, Integrasaun iha ASEAN no Asaun Koordenada". Sorumutu ne’e halibur membrus Governu, parseirus dezenvolvimentu, reprezentantes sosiedade sivíl no setór privadu hodi analiza prioridade estratéjika nasionál, dezafiu dezenvolvimentu no mekanizmu koordenasaun institusionál.

Iha nia diskursu, Ministru hatete katak "instituisaun sira ne'ebé di'ak maka baze ba buat hotu", hodi hatutan katak "Estadu ida ne'ebé previzivel no konfiavel harii kredibilidade — konfiansa hosi nia sidadaun sira, no mós hosi parseiru no investidór sira ne'ebé sira-nia envolvimentu bele ajuda ita atu buras".
Agio Pereira subliña katak dezenvolvimentu institusionál nu’udar prioridade ida hosi Governu Konstitusionál IX nian, aliña ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011-2030, Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável no kompromisu sira ne’ebé asume ona husi Timor-Leste iha ámbitu ASEAN.
Governante ne'e destaka mós prosesu adezaun plena Timor-Leste ba ASEAN, ne'ebé konkretiza iha fulan-outubru tinan 2025, hodi konsidera ne’e hanesan "inísiu hosi perkursu foun ida". Nia hateten mós katak "ita la’ós espetadór ba integrasaun iha ASEAN. Ita maka nia konstrutór sira", hodi fó-hanoin katak Timor-Leste sei asume Prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2029.
Durante diskursu, Agio Pereira aborda mós dezafiu sira relasiona ho dezenvolvimentu ekonómiku no institusionál, hodi defende investimentu iha kapitál umanu, transformasaun dijitál, ekonomia azúl no inkluzaun sosiál. “Kapitál umanu la’ós prioridade sekundária. Kapitál umanu maka motór ba buat hotu-hotu”, nia hatete.
Ministru mós salienta presiza hakbesik servisu públiku ba populasaun no hametin inkluzaun liuhosi modernizasaun administrativa. "Estadu dijitál (...) la'ós de'it ezersísiu ida iha modernizasaun, maibé hanesan aktu inkluzaun ida", nia deklara.
Aprezentasaun téknika Setór Dezenvolvimentu Institusionál nian ne’e hato’o husi Koordenadora Gabinete ba Dezenvolvimentu Polítikas Públikas Estratéjikas (GDPPE) Prezidénsia Konsellu Ministrus nian, Natália Sarmento. Aprezentasaun ne’e destaka konkista no prioridade prinsipál sira husi Setór Dezenvolvimentu Institusionál iha Timor-Leste, iha ámbitu implementasaun Rezolusaun Governu n. 43/2024, ne’ebé estabelese Komisaun Koordenasaun Interministeriál ba Dezenvolvimentu Setoriál (CICDS, sigla iha lian Portugés). Iha ámbitu estrutura koordenasaun interministeriál ida-ne’e, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus prezide komisaun Setór Dezenvolvimentu Institusionál nian.
Durante aprezentasaun ne’e, destaka progresu nasionál no prioridade estratéjika sira iha área koordenasaun governativa, justisa, seguransa, defeza, relasaun internasionál no kooperasaun, administrasaun estatál, desentralizasaun administrativa, governasaun lokál, jestaun fronteira no migrasaun, protesaun sivíl, transformasaun dijitál, administrasaun públika, ordenamentu territóriu no integrasaun rejionál. Ko’alia mós kona-ba prioridade sira relasiona ho reforsa koordenasaun interministeriál, modernizasaun Estadu, reforsa instituisaun demokrátika sira no kapasidade institusionál, hadi’a prestasaun servisu públiku, no mós prepara Timor-Leste hasoru dezafiu no oportunidade sira ne’ebé mosu hosi integrasaun iha ASEAN no hasa’e partisipasaun nasionál iha mekanizmu rejionál no internasionál.
Iha nia diskursu nia rohan, Agio Pereira salienta katak "Instituisaun sira ne’ebé ohin loron ita harii hela la’ós ba ita. Instituisaun sira ne’e ba sira ne’ebé sei mai, hafoin ita", no defende presiza hodi prepara jerasaun futuru sira atu hola "sira-nia fatin iha meza nasaun nian".
Sorumutu ho Parseirus Dezenvolvimentu Timor-Leste nian hala’o iha loron 25 no 26 fulan-maiu, iha Ministériu Finansas, no halibur reprezentantes governu, parseiru internasionál, no mós instituisaun nasionál sira hodi diskute kona-ba prioridade dezenvolvimentu, koordenasaun polítika públika, no kooperasaun estratéjika iha área oin-oin.






































