Primeiru-Ministru destaka prioridade tolu iha Simeira ASEAN ba da-48
Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão partisipa iha sesaun plenária hosi Simeira ASEAN ba dala 48 ne'ebé hala'o iha loron 8 fulan-maiu tinan 2026 iha Cebu, Filipinas, iha ne'ebé nia destaka prioridade tolu ba resposta rejionál: seguransa no reziliénsia enerjétika, seguransa ai-han, no mós seguransa no estabilidade rejionál. Simeira ne’e hala’o ho tema “La’o Hamutuk Ba Ita-nia Futuru” no halibur Xefe Estadu no Xefe Governu sira hosi Estadus-Membrus, iha prezidénsia Filipinas nian.

Iha ninia diskursu, Xefe Governu afirma katak tensaun jeopolítika kontinua afeta ba ekonomia globál, ne’ebé fó impaktu ba sistema enerjia no alimentasaun, tanba konflitu, alterasaun klimátika, no instabilidade internasionál.
“Tensaun jeopolítika kontinua forma ekonomia globál. Sistema enerjia no alimentasaun hetan presaun maka’as tanba konflitu, alterasaun klimátika, no instabilidade internasionál. Dezenvolvimentu hirak-ne’e hatudu katak seguransa ekonómika, seguransa alimentár no estabilidade estratéjika interligadu tebes no presiza asaun koletiva”, afirma Primeiru-Ministru.
Kona-ba seguransa enerjétika, Xanana Gusmão alerta kona-ba efeitu hosi folin kombustivel ne'ebé instavel, perturbasaun iha kadeia fornesimentu nian, no presaun ba finansa públikas, liuliu iha nasaun sira ne'ebé dependente liu ba importasaun kombustivel.
Iha kontestu ida-ne’e, nia defende katak ASEAN tenke kontinua diversifika ninia fonte fornesimentu nian, investe iha infraestrutura ne’ebé reziliente no hametin kooperasaun prátika, liuliu liuhosi Akordu Seguransa Petrolífera ASEAN no Rede Enerjétika ASEAN nian.
"Ita-nia meta komún mak atu harii sistema enerjétiku ida ne'ebé seguru, diversifikadu no sustentável liu ba ita-nia rejiaun", nia deklara.
Primeiru-Ministru temi mós katak krize enerjétika fó impaktu diretu ba seguransa alimentár, tanba folin kombustivel nian ne’ebé sa’e aumenta mós kustu produsaun, transporte no adubu, hodi halo ai-han sira karun liután no ladún asesivel.
Ba Timor-Leste, seguransa alimentár hanesan prioridade nasionál estratéjiku ida. Governu foti ona asaun hodi reforsa área ida-ne’e liuhosi programa sira ne’ebé ho objetivu atu hadi’a produtividade agríkola, habelar irrigasaun, no mós apoia agrikultór, peskadór, no komunidade rurál sira.
Xanana Gusmão mós defende kooperasaun rejionál ida ne’ebé forte liután hodi proteje sidadaun ASEAN sira iha situasaun krize, inklui liuhosi asisténsia konsulár, evakuasaun, resposta ba emerjénsia, no mós kombate krime transnasionál, tráfiku umanu, esplorasaun laborál, no krime sira ne’ebé relasiona ho siberkrime.
“Dezafiu hirak-ne'e presiza respostas ne'ebé koordenada no kooperasaun ne’ebé boot liu iha aplikasaun lei, imigrasaun, protesaun laborál, jestaun fronteira, protesaun ba vítima sira, no sistema sensibilizasaun públika”, nia afirma.
Primeiru-Ministru mós agradese ba apoiu hosi Estadu-Membru sira ba integrasaun plena Timor-Leste nian iha ASEAN no reafirma ninia nasaun nia prontidaun atu asume Prezidénsia ASEAN iha tinan 2029.
Durante Simeira ne’e, Kay Rala Xanana Gusmão hala’o sorumutu bilaterál ho Primeiru-Ministru Repúblika Sosialista Vietname, Lê Minh Hưng. Iha sorumutu ne’e, Xefe Governu fó parabens ba ninia omólogu vietnamita ne’ebé eleitu no reafirma kompromisu Timor-Leste nian ba ASEAN nu’udar plataforma ba pás, estabilidade, transformasaun ekonómika no kooperasaun rejionál.
Lider na’in-rua ne’e ko’alia kona-ba hametin relasaun bilaterál, ho énfaze ba área edukasaun no formasaun, komérsiu no investimentu, peskas, akuakultura, kooperasaun marítima, no mós ekonomia azúl. Nia subliña mós importánsia atu hametin konektividade entre povu no kooperasaun institusionál, iha kontestu integrasaun plena Timor-Leste nian iha ASEAN.
Primeiru-Ministru fó mós saudasaun ba esforsu sira ne’ebé la’o hela hodi estabelese Embaixada Vietname nian iha Dili, no konsidera pasu ida-ne’e nu’udar marku ida tan hodi hametin relasaun diplomátika entre nasaun rua ne’e.






































