Governu promove konsulta públika kona-ba Estratéjia Transformasaun Dijitál Timor-Leste nian ba tinan 2026–2036

Ses. 17 abril 2026, 16:13h
672672803_1355580506603263_6472142813925978094_n

Iha loron 16 no loron 17 fulan-abríl tinan 2026, Ministériu Transportes no Komunikasoins hala’o workshop konsulta públika ida iha Dili, kona-ba Estratéjia Transformasaun Dijitál Timor-Leste nian ba tinan 2026–2036, ho partisipasaun hosi entidades públikas, setór privadu, sosiedade sivíl no komunidade akadémika, ho objetivu atu rekolle kontribuisaun ba konsolidasaun dokumentu estratéjiku nasionál ne’e. 675151946_122281047338075554_520981516539440228_n 672678477_122281048292075554_2063424698845746146_n 671628753_122281047806075554_5104278316291713476_n 672675362_122281046402075554_2120746362614149239_n 672138759_122281048196075554_4991401772052388720_n

Inisiativa ne’e organiza hamutuk ho Ajénsia TIC TIMOR, I.P., Autoridade Nasionál Komunikasoins no Diresaun Nasionál Infraestruturas no Komunikasoins, no mós inklui aprezentasaun téknika no sesaun serbisu grupu kona-ba área prinsipál sira intervensaun estratéjia nian.

Durante workshop, reprezentante sira husi TIC TIMOR aprezenta ezbosu estratéjia, ne’ebé define vizaun hosi país ida ne’ebé inkluzivu dijitálmente, ho teknolojia sira iha servisu ba sidadaun sira, instituisoins, no dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé sustentável. Dokumentu ne’e estabelese hanesan nia misaun atu aselera transformasaun dijitál nasionál, hametin governasaun, diversifika ekonomia, dezenvolve kapitál umanu, no mós garante ambiente dijitál ida ne’ebé seguru no inkluzivu.

 Proposta estratéjika ne’e identifika nu’udar objetivu prioritáriu ba dezenvolvimentu infraestrutura dijitál ne’ebé reziliente no asesivel iha territóriu tomak, modernizasaun Administrasaun Públika liuhosi servisu dijitál interoperável sira (ne’ebé bele serbisu hamutuk) no sentradu iha sidadaun, reforsu ekonomia dijitál no inovasaun, no mós promosaun abilidade no literasia dijitál ba sosiedade tomak.

Aprezenta mós pilár temátiku prinsipál sira, inklui governasaun dijitál, ekonomia dijitál, edukasaun no abilidade dijitál, saúde dijitál, konektividade rurál, siberseguransa, inovasaun no empreendedorizmu, no mós enkuadramentu regulatóriu ba teknolojia foun, hanesan intelijénsia artifisiál.

Iha sesaun abertura, Ministru Transportes no Komunikasoins destaka importánsia hosi partisipasaun alargada iha prosesu ida-ne’e, hodi subliña katak estratéjia ne’e nu’udar kontinuidade hosi polítika nasionál sira ne’ebé eziste ona no reforsa aliñamentu ho instrumentu estratéjiku nasionál, inklui Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 no Programa Governu Konstitusionál IX nian.

Workshop ne'e inklui mós sesaun diskusaun grupu nian, iha ne'ebé partisipante sira analiza pilár estratéjia sira ne’ebé diferente no aprezenta rekomendasaun sira ba ninia implementasaun.

Inisiativa ida-ne’e hola parte iha prosesu elaborasaun Estratéjia Transformasaun Dijitál Timor-Leste nian ba tinan 2026–2036, ne’ebé nia versaun finál sei konsolida bazeia ba kontribuisaun sira ne’ebé rekolle durante konsulta públika.

 

   Ba leten