Ministériu Finansas partisipa iha konferénsia nivel altu iha Koreia Súl
Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, akompaña hosi ekipa téknika ida, partisipa iha Konferénsia Plenária Nivel Altu hosi Rede ba Jestaun Despezas Públikas iha Ázia (PEMNA, akrónimu iha lian inglés), ne’ebé ho nia tema “Aproveita Transformasaun Dijitál ba Jestaun Finansas Públikas ida ne’ebé Intelijente liu: Oportunidades, Riskus no Primeiras Esperiénsias Inisiais Nasionais”, ne’ebé hala’o iha Seul, Repúblika Koreia, entre loron 31 fulan-marsu no loron 2 fulan-abríl tinan 2026.

Konferénsia ne’e halibur responsavel governamentál no espesialista sira hosi país oioin iha rejiaun ne’e, nune’e mós reprezentantes hosi organizasoins internasionais, ho objetivu atu promove partilla esperiénsias no diálogu kona-ba modernizasaun jestaun finansas públikas, ho énfaze iha transformasaun dijitál no utilizasaun ba teknolojias foun, inklui intelijénsia artifisiál.
Iha loron dahuluk sorumutu ne’e, Ministra Finansas hola parte iha painél nivel altu nian ida ne’ebé foka ba transformasaun dijitál iha finansas públikas, iha ne’ebé fahe esperiénsias nasionais, dezafius no orientasoins futuras. Partisipasaun Timor-Leste nian foka-liu kona-ba prioridade sira ne’ebé la’o hela iha país ne’e, ne’ebé estruturadas bazeia ba reforsu enkuadramentu legál, dezenvolvimentu sistema dijitál, kapasitasaun rekursus umanus no hadi’a infraestruturas, ho destake ba ligasaun entre nivel sentrál no lokál sira.
Inisiativa ne’e inklui mós sesaun konjunta no paralela ne’ebé dedikada ba jestaun orsamentál, tezouru no sistemas reseitas, ne’ebé fó espasu ba kooperasaun téknika no interkámbiu ba boas prátikas entre partisipante sira.
Delegasaun nasionál ne’e konta ho reprezentantes hosi servisus oioin Ministériu Finansas nian, liuliu Diretór-Jerál Planeamentu no Orsamentu, José Alexandre de Carvalho, nune’e mós tékniku sira husi Diresaun-Jerál Tezouru, Unidade Sistema Integradu Informasaun no Jestaun Finanseira no Autoridade Tributária.
Partisipasaun iha konferénsia ida-ne’e halo parte iha esforsu kontínuu ba modernizasaun jestaun finansas nasionais, tuir prioridade reforma nian ne’ebé la’o hela no reforsu kooperasaun rejionál.






































