Diálogu Nivel Altu ko’alia kona-ba integrasaun Timor-Leste iha ASEAN no prioridades dezenvolvimentu nasionál

Ses. 27 marsu 2026, 14:51h
657392749_1265011972483516_2811586571947843036_n

Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, nu’udar Sekretariadu Nasionál ASEAN, iha loron 26 to’o 27 fulan-marsu tinan 2026, iha Dili, organiza Diálogu Nivel Altu ida kona-ba polítikas, ho tema “Timor-Leste iha ASEAN: Promosaun Objetivus Dezenvolvimentu Nasionál liuhosi Integrasaun Rejionál”, iha parseria ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu no Sekretariadu ASEAN. 656569257_1265012062483507_2546408938906011840_n 657156682_1265012499150130_3321642519939816196_n 658130592_1265012525816794_825631210958722393_n 658130798_1265011785816868_256407691736574744_n 656829783_1265011855816861_868350822036435101_n 659193544_1265012225816824_1350727999113624636_n 656705282_1265012362483477_5942396316423644262_n 658142628_1265012332483480_7703456109547122786_n 657338645_1265011802483533_5120271100443277085_n

Inisiativa ne’e mosu iha kontestu  adezaun Timor-Leste ba ASEAN iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025, no nu’udar parte hosi esforsu ida atu koordena polítika nasionál sira ho mekanizmus rejionais, ho hanoin atu hetan rezultadus ekonómiku no dezenvolvimentu.

Diálogu ne’e halibur responsavel governamentál, reprezentantes Estadus-Membrus ASEAN no Sekretariadu ASEAN, parseiru dezenvolvimentu sira, setór privadu, no mós espesialista rejionál sira, hodi diskute medidas atu hametin integrasaun rejionál, hasa’e kapasidade institusionál, no apoia kreximentu ekonómiku.

Iha sesaun abertura, Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, Marcos da Cruz, destaka nesesidade atu aliña reforma nasionál ho oportunidades rejionál, ho intensaun atu hametin kompetitividade no reziliénsia.

Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Rangel, hateten importánsia hosi abordajen ida ne’ebé koordenada entre instituisaun públika sira no sosiedade, atu garante Timor-Leste nia partisipasaun plena iha mekanizmus ASEAN nian.

Vise-Prezidente Banku Aziátiku Dezenvolvimentu ba Ázia Orientál, Sudeste Aziátiku no Pasífiku, Scott Morris, reafirma apoiu instituisaun ne’e ba Timor-Leste, liuliu intervensaun sira iha área infraestrutura, konektividade, hasa’e kapasidades, fasilitasaun komérsiu, no dezenvolvimentu setór privadu.

Durante sesaun servisu nian, aborda área sira hanesan diversifikasaun ekonómika, komérsiu no investimentu, dezenvolvimentu kapitál umanu, infraestrutura no konektividade, no mós fortalesimentu  ba setór privadu. Analiza mós dezafiu estruturál sira, liuliu limitasoins iha kapasidade institusionál no lakunas iha  área infraestrutura nian.

Aleinde ne’e, aprezenta mós Roteiru Nasionál  Implementasaun  Komunidade Ekonómika ASEAN ba tinan 2026-2030, ne’ebé define prioridade no medida sira atu apoia Timor-Leste nia integrasaun iha mekanizmus ekonómiku rejionál.

Programa ne’e inklui mós sesaun fahe esperiénsia ho reprezentantes hosi Estadus-Membrus ASEAN nian, ne’ebé inklui Kamboja no Repúblika Demokrátika Populár Laos, nune’e mós diálogu ida ho setór privadu, ne’ebé konta ho partisipasaun hosi Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste, empreza mikro, ki’ik no média sira, no mós empreendedór sira.

Enkontru ne’e permite konsolida koordenasaun institusionál no halibur kontribuisaun sira ba definisaun polítikas públikas iha ámbitu integrasaun rejionál.

   Ba leten