Diálogu Nivel Altu ko’alia kona-ba integrasaun Timor-Leste iha ASEAN no prioridades dezenvolvimentu nasionál
Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, nu’udar Sekretariadu Nasionál ASEAN, iha loron 26 to’o 27 fulan-marsu tinan 2026, iha Dili, organiza Diálogu Nivel Altu ida kona-ba polítikas, ho tema “Timor-Leste iha ASEAN: Promosaun Objetivus Dezenvolvimentu Nasionál liuhosi Integrasaun Rejionál”, iha parseria ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu no Sekretariadu ASEAN.

Inisiativa ne’e mosu iha kontestu adezaun Timor-Leste ba ASEAN iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025, no nu’udar parte hosi esforsu ida atu koordena polítika nasionál sira ho mekanizmus rejionais, ho hanoin atu hetan rezultadus ekonómiku no dezenvolvimentu.
Diálogu ne’e halibur responsavel governamentál, reprezentantes Estadus-Membrus ASEAN no Sekretariadu ASEAN, parseiru dezenvolvimentu sira, setór privadu, no mós espesialista rejionál sira, hodi diskute medidas atu hametin integrasaun rejionál, hasa’e kapasidade institusionál, no apoia kreximentu ekonómiku.
Iha sesaun abertura, Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, Marcos da Cruz, destaka nesesidade atu aliña reforma nasionál ho oportunidades rejionál, ho intensaun atu hametin kompetitividade no reziliénsia.
Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Rangel, hateten importánsia hosi abordajen ida ne’ebé koordenada entre instituisaun públika sira no sosiedade, atu garante Timor-Leste nia partisipasaun plena iha mekanizmus ASEAN nian.
Vise-Prezidente Banku Aziátiku Dezenvolvimentu ba Ázia Orientál, Sudeste Aziátiku no Pasífiku, Scott Morris, reafirma apoiu instituisaun ne’e ba Timor-Leste, liuliu intervensaun sira iha área infraestrutura, konektividade, hasa’e kapasidades, fasilitasaun komérsiu, no dezenvolvimentu setór privadu.
Durante sesaun servisu nian, aborda área sira hanesan diversifikasaun ekonómika, komérsiu no investimentu, dezenvolvimentu kapitál umanu, infraestrutura no konektividade, no mós fortalesimentu ba setór privadu. Analiza mós dezafiu estruturál sira, liuliu limitasoins iha kapasidade institusionál no lakunas iha área infraestrutura nian.
Aleinde ne’e, aprezenta mós Roteiru Nasionál Implementasaun Komunidade Ekonómika ASEAN ba tinan 2026-2030, ne’ebé define prioridade no medida sira atu apoia Timor-Leste nia integrasaun iha mekanizmus ekonómiku rejionál.
Programa ne’e inklui mós sesaun fahe esperiénsia ho reprezentantes hosi Estadus-Membrus ASEAN nian, ne’ebé inklui Kamboja no Repúblika Demokrátika Populár Laos, nune’e mós diálogu ida ho setór privadu, ne’ebé konta ho partisipasaun hosi Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste, empreza mikro, ki’ik no média sira, no mós empreendedór sira.
Enkontru ne’e permite konsolida koordenasaun institusionál no halibur kontribuisaun sira ba definisaun polítikas públikas iha ámbitu integrasaun rejionál.






































