Governu promove workshop nasionál kona-ba komérsiu dijitál no rejistu transferível eletróniku

Ter. 24 marsu 2026, 15:03h
657740051_122284376252024857_3853342587843707710_n

Ohin, loron 24 fulan-marsu tinan 2026, Vise-Ministru Komérsiu no Indústria, Augusto Júnior Trindade, loke Workshop Nasionál kona-ba Avansu Komérsiu Dijitál ba Dezenvolvimentu Ekonómiku, ne’ebé foka liu ba operasionalizasaun Rejistus Transferíveis Eletrónikus (Model Law on Electronic Transferable Records – MLETR) iha Timor-Leste. 658823033_122284376444024857_1988889595473154235_n 656439318_122284376516024857_1923364058729499531_n 656650596_122284376606024857_9199743757002877533_n 655765537_122284376756024857_1260116714235410022_n 658139646_122284377434024857_21510228551976132_n 657310108_122284377866024857_964831633476613576_n 657203821_122284377980024857_9118191287489565848_n

Workshop ne’e halibur reprezentante sira husi instituisoins públikas ho responsabilidade sira iha área alfándega, finansas, transportes, justisa no infraestruturas dijitais, ho objetivu atu avalia situasaun implementasaun kuadru legál ne’ebé iha no identifika medidas ba ninia aplikasaun prátika.

Iha sesaun abertura, Vise-Ministru rekorda katak Timor-Leste estabelese ona baze legál ida ne’ebé aliña ho Lei Modelu Komisaun Nasoins Unidas nian ba Direitu Komersiál Internasionál (UNCITRAL) kona-ba Rejistus Transferíveis Eletrónikus, ne’ebé rekoñese juridikamente dokumentus komersiais eletrónikus, inklui instrumentu transferíveis. Maibé, nia destaka katak enkuadramentu ida-ne'e seidauk funsiona tomak no rejistus eletrónikus seidauk uza iha tranzasaun komersiál sira.

Entre problema prinsipál sira ne'ebé identifika ona, ko’alia-liu kona-ba limitasaun sira iha koordenasaun entre instituisoins, falta prosedimentu no orientasaun téknika, kapasidade institusionál ne'ebé menus, no mós falta inisiativas pilotu, liuliu iha setór finanseiru no lojístiku.

 “Prioridade agora mak avansa husi preparasaun legál ba implementasaun prátika”, afirma Vise-Ministru.

Workshop ne’e sai plataforma traballu ida atu identifika dezafius institusionais no define pasu konkretu sira hodi reforsa koordenasaun no ezekusaun entre entidades públikas.

Vise-Ministru destaka mós kontribuisaun husi parseiru internasionál sira, liuliu apoiu husi Governu Reinu Unidu liuhusi Programa Integrasaun Ekonómika ASEAN-Reinu Unidu.

Inisiativa ne’e enkuadra iha kontestu transformasaun dijitál rejionál, inklui negosiasaun ne’ebé la’o hela ba Akordu-Kuadru Ekonomia Dijitál ASEAN nian, ne’ebé prevee atu termina iha fulan-novembru tinan 2026, ne’ebé ho objetivu atu promove komérsiu sein papél, interoperabilidade dijitál no fasilitasaun tranzasaun transfronteirisa.

Workshop ne’e organiza ho apoiu husi Programa Integrasaun Ekonómika ASEAN-Reinu Unidu, serbisu hamutuk ho Sekretariadu ASEAN.

   Ba leten