Parlamentu Nasionál aprova ratifikasaun adezaun Timor-Leste nian ba Tratadu Estradisaun ASEAN
Iha loron 23 fulan-marsu tinan, 2026, iha Dili, Parlamentu Nasionál aprova ona Proposta Rezolusaun n.o 51/VI (3. a), ne’ebé ratifika adezaun Timor-Leste nian ba Tratadu Estradisaun ASEAN, ho votu afavór 53, kontra ida no laiha abstensaun.

Proposta ne’e hetan aprovasaun hosi Konsellu Ministrus iha sorumutu loron 20 fulan-fevereiru tinan 2026, ho aprezentasaun hosi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, nu’udar parte ida hosi prosesu aliñamentu kuadru jurídiku nasionál ho kompromisu sira ne’ebé Timor-Leste halo iha kontestu ninia adezaun ba ASEAN. Tratadu Estradisaun ASEAN asina ona iha loron 14 fulan-novembru tinan 2025, iha Manila, Filipinas, hosi Ministru Justisa Sérgio Hornai ho nia omólogu sira, durante sorumutu ministeriál iha setór ne'e.
Instrumentu ida-ne’e estabelese kuadru jurídiku komún ida ba estradisaun entre Estadus-Membrus ASEAN nian, ho define prinsípius no prosedimentus ne’ebé aplikavel hodi entrega ema sira ne’ebé buka hela ba efeitus (finalidade) akuzasaun, julgamentu ka kumprimentu ba pena. Tratadu ne'e kobre infrasaun sira ne'ebé bele hetan estradisaun, fundamentus obrigatórius no diskrisionárius ba rekuza, nune’e mós garantia prosesuál no umanitária sira.
Durante diskusaun plenária, bankada parlamentár sira hatudu apoiu ba proposta ne’e, hodi subliña Tratadu nia relevánsia atu hametin kooperasaun rejionál no mós kombate krime organizadu no transnasionál, inklui siberkrime, tráfiku umanu, no brankeamentu kapitál.
Iha aprezentasaun proposta ne’e, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun destaka katak adezaun ba Tratadu ne’e “reprezenta Timor-Leste nia partisipasaun dahuluk nu’udar membru plenu Organizasaun ASEAN nian” no katak instrumentu ne’e “estabelese kuadru jurídiku ida ne’ebé unifikadu ba prosesus estradisaun entre Estadus-Membrus ASEAN nian, ho objetivu atu hametin kooperasaun rejionál no kombate krime transnasionál”.
Ministru ne’e mós subliña katak "Governu apoia ratifikasaun, ho paresér favoravel bazeia ba aliserse jurídiku prinsipál sira, iha aliñamentu ho kompromisu sira ne'ebé halo ona atu adere ba ASEAN, hodi hametin kooperasaun jurídika rejionál, no mós kombate kriminalidade transfronteirisa ho efikásia".
Ratifikasaun ba Tratadu Estradisaun ASEAN nu’udar pasu ida tan iha prosesu integrasaun Timor-Leste nian ba mekanizmus jurídikus no institusionais organizasaun ne’e nian.






































