Primeiru-Ministru iha entrevista ba Rádiu Nasoens Unidas

“Ami mak halo…hafoin Povu mak deside”
Iha vizita ofisiál ne’ebé Primeiru-Ministru hala’o iha paíz sira (Estados Unidos América, Cuba, Brasil, no Reino Unido), iha Nova Iorque, hafoin partisia tiha Sorumutu Konsellu Seguransa Nasoens Unidas nian, Kay Rala Xanana Gusmão fó entrevista ida ba Rádiu Nasoens Unidas nian.
Buat ne’ebé mak nasaun foun ne’e hein husi Misaun Nasoens Unidas nian iha Timor-Leste (UNMIT) no eleisaun tinan 2012, Lian Portugés, posibilidade atu hetan ajuda husi Komunidade Paíz Lian Portugés (CPLP) ba Portugal no kombate violénsia doméstika, nu’udár tema ne’ebé mak ko’alia iha entrevista besik minutu ruanulu nia laran.
UNMIT no eleisaun tinan 2012
Renovasaun ba mandatu UNMIT nian, hetan tiha ona aprovasaun iha Konsellu Seguransa Nasoens Unidas, molok hala’o entrevista ne’e. Iha sorumutu ne’e, Primeiru-Ministru husu apoiu lojístiku, maske Timor-Leste haka’as an daudaun hodi garante ninia autonomia no kapasidade lojístika ba eventu hirak hanesan ne’e.
Kay Rala Xanana Gusmão husu mós, atu haruka observadór sira ba eleisaun tinan 2012.
“PNUD (Programa Nasoen Unidas ba Dezenvolvimentu) iha karik osan ruma husi ONU (Organizasaun Nasoens Unidas) atu ajuda selu despeza, ami haksolok tebes, bainhira hanesan eleisaun ba datolu, ami lakohi atu ikus mai iha akuzasaun katak ami bosok, halo manipulasaun. Ami hakarak respeita regra sira” tenik Primeiru-Ministrru.
Xanana Gusmão garante mós katak, nia la kandidata an ba eleisaun prezidensiál, no nia hateten mós katak “ hau nia partidu harii iha fulan rua molok halo eleisaun (2007) tanba hau sente katak, iha nesesidade atu kontribui ba pás no ba estabilidade nasaun nian. Ami mak halo…hafoin povu mak deside”, hatutan Xefi Ezekutivu.
Iha posibilidade ajuda ba Portugal
Iha entrevista ba Rádiu Nasoens Unidas nian, Primeiru-Ministru ko’alia mós, kona-ba nia vizita ba Brasil no koperasaun ne’ebé mak iha entre nasaun rua ne’e.
Kay Rala Xanana Gusmão uluknanain, diskuti mós kona-ba asuntu seluk, hafoin, ho Prezidente Repúblika brasileira,Dilma Roussef, kona-ba posibilidade hetan ajuda husi CPLP ba Portugal, tema ida ne’ebé mak hato’o hanesan pedidu husi Prezidente Repúblika Timor-Leste, José Ramos Horta.
Lian Portugés
Adosaun ba lian Portugés hanesan lian ofisiál Timor-Leste nian sai hanesan kestaun seluk ne’ebé koloka ba Primeiru-Ministru, ne’ebé esplika katak ida ne’e ko’alia kona-ba “instrumentu identidade nian ida” ba nasaun foin-sa’e Timor-Leste.
“Tuir ekonomia, ami tenke aprende mós lian Inglés. Iha rejiaun ne’ebé ami hela, Inglés importante tebes. Maibé ami mak ami nia nia an rasik. Ami labele inventa fali identidade foun ida. Ami sai Timor-Leste tanba Portugés sira nia prezensa. Se portugés sira sai kedas tiha ona iha tinan 400 liubá, nu’udar buat ne’ebé akontese iha Flores, ami bele sai de’it hanesan Indonézia nia provínsia ida. Nune’e, ho ironia, ita bele dehan katak prezensa Portugés sira nian fó mai ami identidade ida, fó mai ami direitu atu sai hanesan povu ida”, Primeiru-Ministru esplika.
Kona-ba dezafiu hanorin lian portugés ba populasaun ida ne’ebé, barak liu mak ladún hatene ko’alia lian ne’e, Xanana Gusmão fó hanoin fali kompromisu hirak ne’ebé hetan iha Millenium Development Goals (Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu) atu fó sai katak ida ne’e sai de’it hanesan dezafiu ida husi dezafiu barak ne’eb’e país ne’e hasoru, iha matéria edukasaun nian.
Violénsia Doméstika
Violénsia Doméstika, ne’ebé fó sai iha relatóriu internasionál sira nu’udar problema ida husi problema sira ne’ebé Timor-Leste tenke rezolve, trata hanesan kestaun ida ne’ebé atu kombate iha nivel oioin, Primeiru-Ministru esplika. Lei kontra violénsia nian hetan ona aprovasaun. Orsamentu Jerál Estadu nian ba tinan 2011 kontempla medida oioin atu kombate krime ida ne’e. Maibé Kay Rala Xanana Gusmão subliña katak ida ne’e sei lori tempu no presiza polísia barak liután.
“Ida ne’e problema ida ne’ebé ema tenke haree hosi buat hotu-hotu. Ita tau osan ba ida ne’e, halo relatóriu, maibé ita la hatene katak atu hetan rezultadu iha kombate ba buat ruma ita tenke iha elementu hirak ne’ebé tuir mai bele kombate duni ida ne’e. Iha opsaun barak atu hili... ema dehan: “imi iha ona Lei maibé imi la halo tuir Lei sira ne’e” ! Esforsu iha duni, maibé dala barak, labarik ki’ik ida ho idade tinan sia no ema hakarak atu nia halai maratona ida iha ema foin-sa’e sira ho idade tinan 19 nian. Ida ne’e labele! relatóriu balu ne’ebé mosu iha mundu kona-ba ami... la’ós katak ami la konkorda atu sira fó sai ami nia falla sira, dalaruma, ami la konkorda mak, sira nia maneira oinsá sira ko’alia ami nia falla sira ne’e.