Governu no setór privadu konkorda kompromisu lima ba dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé lidera husi investimentu privadu

Ter. 24 marsu 2026, 09:51h
654956995_814511455038518_6592490479903176711_n

Governu no setór privadu konkorda atu implementa kompromisu hamutuk lima ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál, iha ámbitu diálogu públiku-privadu ne’ebé hala’o iha loron 23 fulan-marsu tinan 2026, iha Centro de Convenções de Díli, hafoin lansamentu Relatóriu kona-ba Dezempeñu Ekonómiku Timor-Leste ba tinan 2025 hosi Banku Sentrál Timor-Leste. 655438671_814510791705251_900885908654250942_n (1) 656868684_814510895038574_3007991656830554125_n 657116327_814510711705259_2969819100384368567_n 656223659_814510821705248_5565361429717097764_n 657254268_814510808371916_4396929921392143442_n 656863139_814510898371907_5262572723398483340_n

Kompromisu sira ne’e formaliza iha dokumentu ida ne’ebé asina hosi Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, no Prezidente Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste, Jorge Manuel de Araújo Serrano, iha prezensa hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, no mós Governadór Banku Sentrál Timor-Leste, Helder Lopes.

Akordu ne’e estabelese kuadru kooperasaun ida entre Governu no setór privadu ne’ebé ho objetivu atu promove kreximentu ekonómiku ida ne’ebé lidera no sustenta hosi investimentu privadu, ho foku ba diversifikasaun, reziliénsia no inkluzaun.

Iha ámbitu hosi entendimentu ida-ne’e, define ona área asaun konjunta lima.

Kompromisu dahuluk foka ba reforma estruturál ambiente negósius nian, ho medida sira atu simplifika no dijitaliza prosedimentus administrativus, hametin transparénsia, hamenus burokrasia, no mós hadi’a seguransa jurídika no previzibilidade ba investidór sira.

Kompromisu daruak ho objetivu atu dinamiza investimentu iha setór produtivu sira, ho promove diversifikasaun ekonómika no reforsa investimentu iha área agrikultura, komérsiu, indústria, turizmu no servisus, nune’e mós dezenvolve empreza mikro, ki’ik no média sira no mós promove inovasaun no dijitalizasaun.

Kompromisu datoluk foka liu ba promosaun atu hetan asesu ba finansiamentu, inklui fasilitasaun mekanizmu kréditu ba empreza nasionál sira, liuliu empreza mikro, ki’ik no média sira, dezenvolvimentu instrumentu finanseiru, no mós hametin inkluzaun finanseira.

Kompromisu dahaat refere ba fasilitasaun asesu ba merkadus, liuhosi aumentu produsaun doméstika, promosaun esportasaun, atrasaun (dada) investimentu estranjeiru, no mós integrasaun empreza nasionál sira iha kadeia valór rejionál no globál nian.

Kompromisu dalimak prevee institusionalizasaun mekanizmu permanente diálogu públiku-privadu nian, ho objetivu atu identifika problemas, define solusaun sira ne'ebé bazeia ba evidénsia, no akompaña implementasaun reformas nian.

Akordu ne’e halo parte iha Timor-Leste nia adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu no nia integrasaun iha ASEAN, ne’ebé loke oportunidade investimentu foun no asesu ba merkadu, no mós reforsa koordenasaun entre Governu no setór privadu hodi define prioridades ekonómikas.

Governu mós simu proposta ida kona-ba akordu kooperasaun multi-setoriál ne’ebé aprezenta hosi Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste, ne’ebé sei formaliza iha faze tuirmai.

Entendimentu ida-ne’e estabelese baze kooperasaun kontínua nian ida entre setór públiku no setór privadu hodi implementa medida sira ne’ebé ho objetivu ba kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentável.

   Ba leten