Relatóriu BCTL hatudu kreximentu 4,6% iha tinan 2025 no hametin debate kona-ba ekonomia ne’ebé lidera husi setór privadu

Ter. 24 marsu 2026, 09:30h
656850204_814460891710241_1650385423288523432_n

Relatóriu kona-ba Dezempeñu Ekonómiku Timor-Leste iha tinan 2025, ne’ebé elabora husi Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla iha lian portugés) no aprezenta horiseik, loron 23 fulan-marsu tinan 2026, iha Centro de Convenções de Díli, indika katak ekonomia nasionál mantein trajetória ida ne’ebé aas, ho kreximentu estimadu 4,6% iha tinan 2025, inflasaun 0,5% no aumenta rendimentu per kapita ba dolar amerikanu 1.298. Durante eventu ne’e, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, konsidera katak dokumentu ne’e aprezenta “retratu importante ida husi ita-nia situasaun atuál” no subliña nesesidade atu utiliza baze ida-ne’e hodi aselera transformasaun estruturál ekonomia nasionál nian.

Relatóriu ne’e hatudu evolusaun pozitiva ida kompara ho tinan 2024, bainhira kreximentu ekonómiku hetan 4,3%, no projeta kreximentu 5% iha tinan 2026. Tuir dadus ne’ebé aprezenta, rekuperasaun hosi atividade ekonómika ne’e sustenta liuliu husi despeza públika, kreximentu ba konsumu agregadu no kontribuisaun ida ne’ebé moderada ba setór privadu, ne’ebé ninia investimentu rejista aumentu ida liu 8% iha tinan 2025. 656206025_814461095043554_8425745386261172863_n 657529829_814460811710249_8514838850797757287_n 656930209_814461828376814_9048753437267457840_n 658261659_814461018376895_6222868585086041772_n 656846004_814460925043571_5930745737136032013_n 654799050_814463175043346_100806217303760286_n 656171924_814504525039211_2865185728968875664_n 657044053_814461441710186_4100031284682729006_n 655438671_814510791705251_900885908654250942_n

 “Relatóriu ne’e kona-ba Dezempeñu Ekonómiku Timor-Leste ba tinan 2025 aprezenta retratu importante ida husi ita-nia situasaun atuál. Kestaun mak oinsá ita bele utiliza baze ida-ne’e hodi transforma estrutura ita-nia ekonomia no avansa ba kreximentu ida ne’ebé lidera husi setór privadu”, afirma Primeiru-Ministru.

Iha ninia intervensaun, Xefe Governu destaka katak durante ne’e Timor-Leste konsolida hela fundasaun ne’ebé presiza atu tama ba etapa foun ida dezenvolvimentu nian. Nia fó-hanoin katak, hafoin Restaurasaun Independénsia, país ne’e fó prioridade ba pás, rekonsiliasaun no konstrusaun Estadu, iha tempu hanesan foti desizaun estratéjika ba ninia futuru ekonómiku, hanesan kriasaun ba Fundu Petrolíferu iha tinan 2005.

 “Ami entrega ona jestaun Fundu Petrolíferu iha ita-nia Banku Sentrál independente nia liman, ne’ebé hatudu importánsia ba responsabilidade boot ida-ne’e, no ita hotu-hotu rekoñese no valoriza tebes kapasidade ita-nia Banku Sentrál nian. Dezde ninia kriasaun, Banku Sentrál jere ona Fundu ida-ne’e ho profisionalizmu no transparénsia”, nia afirma.

Dadus relatóriu ne’e nian hatudu katak saldu hosi Fundu Petrolíferu atinje dolar amerikanu millaun rihun 18,61 iha tinan 2025 nian rohan, aas liu iha tinan 2024 ne’ebé rejista dolar amerikanu millaun rihun 18,27. Retornu anuál hosi investimentu aumenta ba 9,92% iha tinan 2025, kompara ho tinan kotuk ho 7,26%.

Primeiru-Ministru destaka mós avansu sira ne’ebé alkansa iha kriasaun bazes materiais dezenvolvimentu nian, liuliu liuhosi expansaun eletrisidade, konstrusaun rede estrada nasionál, portu Tibar no ligasaun ba kabu internet submarinu, nune’e mós prevee ona renovasaun ba Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato.

 “Ita harii ona sosiedade ida ne’ebé bele atu moris iha pás, tolerante ho Estadu demokrátiku ida ne’ebé respeita dignidade umana no Estadu Direitu. Hodi kompara ho país barak iha mundu ne’ebé ukun kleur ona, ita-nia Estadu funsiona ho di’ak. Loos duni katak ita seidauk halo buat hotu, maibé buat ne’ebé ita halo ona, permite ita atu kontinua avansa. Etapa tuir mai ne’e atu harii ekonomia ida ne’ebé dudu hosi ita-nia setór rasik”, nia afirma.

Relatóriu BCTL identifika mós sinál pozitivu sira iha setór finanseiru. Kréditu totál atinje dolar amerikanu millaun 724,4 iha fulan-dezembru tinan 2025, depózitu sa’e to’o millaun 1.913,2  no ativus totais hosi sistema bankáriu atinje millaun 2.936. Kreximentu kréditu no sistema finanseiru ne’ebé metin hatudu nu’udar fatores relevantes hodi apoia dezenvolvimentu setór privadu nian, maske relatóriu ne’e foka-liu ba nesesidade atu habelar finansiamentu ba setór sira ne’ebé produtivu liu.

Governadór BCTL, Helder Lopes esplika katak, aprezentasaun ba relatóriu ne’e bazeia ba dimensaun prinsipál rua, iha parte ida analiza metas ekonómikas ne’ebé define hosi Governu no iha sorin seluk avalia dezempeñu ne’ebé rejista loloos iha tinan 2025. Nia fó hanoin katak, entre objetivu sira ne’ebé define ona ba mandatu ne’e, maka kreximentu ekonómiku 5% kada tinan, inflasaun menus hosi 4%, kreximentu anuál 10% hosi investimentu privadu, aumentu hosi reseitas internas no kriasaun empregu ba joven sira.

 “Haree ba objetivu prinsipál sira ne’e, BCTL define estratéjia tolu hodi aliña ho planu Governu nian, liuliu expansaun merkadu kréditu, tanba importante tebes ba dezenvolvimentu setór privadu, promosaun ba dijitalizasaun servisus finanseirus, atu apoia dijitalizasaun ekonomia, no promosaun inkluzaun finanseira nian, hodi garante katak ema hotu iha asesu ba servisus finanseirus”, afirma Helder Lopes.

Governadór destaka mós katak kreximentu ekonómiku hosi 4,6% iha 2025 hatudu rekuperasaun no reziliénsia, maske hasoru problemas iha tinan hirak ikus ne’e.

 “Ita-nia ekonomia hahú rekupera no hatudu reziliénsia, maibé iha faktu importante ida ne’ebé atu nota, entre 2022 no 2025 ita iha epizódiu resesaun (diminuisaun) ekonómika haat. Resesaun (diminuisaun) sira-ne’e akontese tanba impases polítikus, krizes, no fatór esternu sira. Tanba ne’e, ita tenke prezerva tendénsia pozitiva ba kreximentu ekonómika ida-ne’e no evita atu repete impases polítikus iha país ne’e”, nia afirma.

Entre indikadór sira seluk ne'ebé aprezenta, relatóriu hatudu katak média inflasaun anuál tuun ba 0,5% iha tinan 2025, hafoin 2,1% iha tinan 2024 no 8,4% iha tinan 2023, ne'ebé kontribui ba hadi'a rendimentu real famílias nian. Osan ne’ebé timoroan sira iha estranjeiru haruka mai mantein mós kontributu relevante ida ba ekonomia nasionál, hamutuk dolar amerikanu millaun 181,9 iha tinan 2025, ekivale besik 10% hosi PIB.

Iha setór esternu, relatóriu rejista aumentu ida iha défise konta korrente nian ba dolar amerikanu millaun 701,4, ne'ebé reflete mós pezu aas hosi importasaun hodi hatán ba ezijénsia doméstika. Importasaun sasán atinje dolar amerikanu millaun 960, ho foku ba kombustivel, veíkulu, sereál, mákina, no ekipamentu elétriku sira. Iha tempu hanesan, relatóriu ne’e destaka oportunidades atu hametin produsaun interna no substituisaun importasaun, no mós potensiál kreximentu setór sira hanesan turizmu, agronegósiu, indústria transformadora, no servisus.

 

Iha parte turizmu nian, ko’alia kona-ba rezultadus enkorajadores, ho esportasaun servisu viajen no turizmu nian ne'ebé to’o ona dolar amerikanu millaun 109,6 iha tinan 2025. Dadus ida-ne'e konfirma setór nia potensiál atu kontribui ba diversifikasaun ekonómika, iha kontestu ida ne'ebé hadi'a infraestrutura, konektividade, asesu ba kréditu, no ambiente regulatóriu nafatin nesesáriu tebes.

Hanesan parte hosi lansamentu relatóriu nian, BCTL promove mós diálogu ida entre Governu ho setór privadu, ho tema "Timor-Leste: Dalan ba Kreximentu Ekonómiku ida ne’ebé Lidera hosi Setór Privadu”. Primeiru-Ministru felisita inisiativa ne’e no defende kontinuasaun ba tipu enkontrus hanesan ne’e.

 “Ha’u felisita inisiativa BCTL nian hodi organiza diálogu ida-ne’e. Ha’u enkoraja hotu-hotu atu aproveita oportunidade ida-ne’e hodi reflete kona-ba oinsá ita bele avansa ba ekonomia ida ne’ebé dezenvolve hosi setór privadu”, nia afirma

 “Ida-idak tenke reflete kona-ba saida mak atu halo. Joven sira la bele husu de’it ba Estadu saida mak Estadu tenke halo, maibé husu ba an rasik saida mak imi bele halo ba país no povu ida-ne’e”, nia hatutan.

Rezultadu hosi diálogu ne’e mak adosaun kompromisu konjuntu lima entre Governu no setór privadu: reforma estruturál ba ambiente negósiu, dinamizasaun ba investimentu iha setór produtivu sira, promosaun asesu ba finansiamentu, fasilitasaun asesu ba merkadus no institusionalizasaun diálogu públiku-privadu. Akordu ne’e asina husi Prezidente Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL, sigla iha lian Portugés), Jorge Manuel de Araújo Serrano, no Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, ho prezensa Primeiru-Ministru, Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, no mós Governadór BCTL nian.

 

Nune’e, Relatóriu kona-ba Dezempeñu Ekonómiku Timor-Leste nian iha tinan 2025 konfirma evolusaun pozitiva husi indikadór makroekonómiku prinsipál sira no hametin importánsia atu kontinua serbisu ba transformasaun estruturál ekonomia nian, ho foku ba reforsu setór privadu, aproveitamentu infraestruturas ne’ebé harii ona, no mós preparasaun ba oportunidades investimentu foun no integrasaun rejionál.

 

   Ba leten