Banku Sentrál lansa Relatóriu kona ba Dezempeñu Ekonómiku hodi promove diálogu entre setór públiku no privadu sira ho Governu no CCI-TL
Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla iha lian portugés) sei lansa Relatóriu kona-ba Dezempeñu Ekonómiku Timor-Leste 2025 nian, iha loron 23 fulan-marsu tinan 2026, iha Centro de Convenções de Díli, iha ámbitu hosi eventu ida ne'ebé inklui mós diálogu ida entre reprezentantes hosi setór públiku no privadu sira kona-ba estratéjia sira ba kreximentu ekonómiku nasionál.
Inisiativa ne’e organiza hosi Governu, liuhosi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, BCTL, no Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL, sigla iha lian portugés), ho tema “Timor-Leste: dalan ba kreximentu ekonómiku ida ne’ebé lidera hosi setór privadu”.
Eventu ne’e ho objetivu atu aprezenta análize kona-ba dezempeñu ekonómiku nasionál no kria espasu ida ba troka perspetivas entre instituisoins públikas, emprezárius, no interveniente relevante sira seluk kona-ba medida sira hodi hametin diversifikasaun ekonómika, promove investimentu, apoia atividade emprezariál, no mós favorese kreximentu ida ne’ebé sustentável.
Tuir programa, sesaun abertura nian sei konta ho prezensa hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, Governadór BCTL, Hélder Lopes, no Prezidente CCI-TL, Jorge M.A. Serrano.
Durante loron tomak, sei iha intervensaun sira hosi membrus governu, reprezentantes hosi instituisoins públikas, no responsavel sira hosi setór privadu kona-ba matéria sira hanesan planeamentu estratéjiku ba investimentu, reforma ekonómika, transformasaun ba setór agríkola, seguransa jurídika ba investimentu, polítika fiskál, rekursus naturais, infraestruturas, polítika komersiál, finansiamentu ba empreza ki’ik no média sira, ekonomia dijitál, no mós prosesu integrasaun ekonómika Timor-Leste nian iha ASEAN.
Inisiativa ne’e inklui mós sesaun pergunta no resposta, debate temátiku, no momentu enserramentu ne’ebé dedika ba identifikasaun prioridade sira atu hametin kontribuisaun setór privadu nian iha dezenvolvimentu ekonómiku nasionál.






































