Timor-Leste prezide Sorumutu Pontu Fokál Kooperasaun CPLP nian ba da-51 iha Lizboa

Seg. 16 marsu 2026, 09:56h
651043157_799975826477195_6356228762383211675_n

Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun no Prezidente ein-ezersísiu Konsellu Ministrus Komunidade País Lian Portugés (CPLP, sigla iha lian portugés) nian, Bendito dos Santos Freitas, halo abertura ba Sorumutu Pontus Fokais Kooperasaun CPLP nian ba da-51, ne’ebé hala’o iha loron 12 no 13 fulan-marsu tinan 2026, iha sede organizasaun ne’e nian iha Lizboa, iha ámbitu Prezidénsia pro tempore Timor-Leste nian ba CPLP ba períodu tinan rua 2026-2027. 651167285_799975863143858_3365310507261246215_n 651015341_799975789810532_4266271155303012774_n 651015345_799103473231097_9078405094001580281_n 652085510_799103669897744_322393806022586789_n 650088340_1262756349336989_2530912643826493613_n 649660485_1262756322670325_7326989884448511935_n

Sesaun abertura ne’e konta ho partisipasaun hosi Sekretária Ezekutiva CPLP, Maria de Fátima Jardim, nune’e mós reprezentantes hosi Estadus-Membrus no pontu fokál sira ne’ebé responsavel ba koordenasaun kooperasaun iha kuadru organizasaun ne’e.

Iha ninia intervensaun, Ministru Bendito dos Santos Freitas destaka papél kooperasaun ne’e nu’udar “pilár ida ne’ebé dinámiku liu” hosi CPLP, ho “impaktu real ba moris populasaun (…) sira nian” iha Estadus-Membrus organizasaun ne’e nian. Nia subliña mós importánsia hosi multilateralizmu, diálogu no hametin kooperasaun entre país sira iha Komunidade, hodi reafirma kompromisu Timor-Leste nian atu hametin kooperasaun komunitária.

Entre inisiativa kooperasaun nian sira ne’ebé la’o hela iha ámbitu CPLP, temi kona-ba projetu sira hanesan Rede Intituisoins Públikas hosi Ensinu Superiór (RIPES), ne’ebé harii iha tinan 2012, Rede Institutus Saúde Públika iha kuadru Planu Estratéjiku Kooperasaun nian iha área Saúde ne’ebé funsiona hela dezde tinan 2009, programa kapasitasaun laboratórius enjeñaria sivíl CPLP nian, ne’ebé hahú iha tinan 2019, no mós Programa Audiovizuál CPLP, ne’ebé daudaun ne’e iha ninia disaun datoluk.

Durante sorumutu ne’e, pontu fokál sira kooperasaun nian analiza balansu atividades no programas kooperasaun nian ne’ebé dezenvolve ona durante dékada tolu ikus ne’e. Konkluzoins hosi prosesu ida-ne’e, hein katak bele kontribui ba elaborasaun Vizaun Estratéjika foun CPLP nian ba períodu 2027-2033

Ministru salienta tan faktu katak reflesaun ida-ne’e kona-ba kooperasaun Komunidade nian ne’ebé akontese bainhira CPLP selebra ninia aniversáriu ba da-30. Nia mensiona mós adezaun Timor-Leste nian ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla iha lian Inglés) iha fulan-outubru tinan 2025, hodi konsidera katak realidade foun ida-ne'e kria oportunidade sira hodi hametin ligasaun CPLP nian ba rejiaun Sudeste Aziátiku.

Sorumutu ne’e prezide husi Diretór Nasionál ba CPLP Timor-Leste, Joaquim Fernandes, no halibur reprezentantes husi Estadus-Membrus ne’ebé responsavel ba koordenasaun kooperasaun iha ámbitu Komunidade nian.

Timor-Leste asume ona Prezidénsia pro tempore CPLP nian ba períodu 2026-2027, hafoin desizaun ne’ebé adota iha konferénsia estraordinária Xefe Estadu no Xefe Governu sira organizasaun nian, ne’ebé hala’o iha fulan-dezembru tinan 2025. Prezidénsia Timor-Leste nian ho nia tema “Konsolidasaun Estadu ba Direitu Demokrátiku no Dezafius CPLP nian”.

   Ba leten