Timor-Leste partisipa iha sorumutu preparatóriu Funsionárius Importante Ekonómiku ASEAN nian molok Retiru Ministrus Ekonomia ba dala 32
Vise-Ministru Komérsiu no Indústria, Augusto Júnior Trindade, partisipa iha Sorumutu Preparatóriu Funsionárius Importante Ekonómiku ASEAN (Preparatory Senior Economic Officials Meeting – Prep-SEOM) nian ba Retiru Ministrus Ekonomia (ASEAN Economic Ministers Retreat) ba dala 32, ne’ebé hala’o iha loron 11 no 12 fulan-marsu tinan 2026, iha Bonifacio Global City, Manila, iha Filipinas. Vise-Ministru reprezenta Timor-Leste nu’udar pontu fokál nasionál ba sorumutu Funsionárius Importante Ekonómiku (SEOM), iha ámbitu koordenasaun polítikas ekonómikas ASEAN nian.
Sorumutu ne’e hetan partisipasaun husi reprezentantes Estadus-Membrus ASEAN ne’ebé responsavel ba sorumutu SEOM no responsavel husi Sekretariadu ASEAN. Diskusaun sira ne’e foka ba kestaun ekonómiku oioin iha rejiaun ne’e, iha ámbitu hosi Planu Diretór Komunidade Ekonómika ASEAN (AEC Blueprint), iha kontestu servisu preparatóriu ba Retiru Ministrus Ekonomia ASEAN nian ba dala 32, ne’ebé marka ona ba loron 13 fulan-marsu tinan 2026. Durante sorumutu ne’e Ministrus Ekonomia sei analiza no aprova rekomendasaun sira ne’ebé aprezenta hosi Funsionárius Importante Ekonómiku.

Entre tema ne'ebé ko’alia mak transformasaun iha komérsiu internasionál, impaktu hosi dijitalizasaun iha nivel rejionál no globál, no mós evolusaun kontestu jeopolítiku no jeoekonómiku internasionál. Diskusaun sira ne’e mós konsidera prioridades ekonómika ne'ebé define hosi Filipinas iha ezersísiu Prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2026.
Sorumutu ne’e analiza mós medidas akompañamentu ne’ebé mai hosi Simeira ASEAN nian ba dala 47, inklui inisiativas ne’ebé ho objetivu atu fasilita integrasaun graduál Timor-Leste nian iha mekanizmus ekonómikus no kuadru institusionál organizasaun nian. Deliberasaun hirak-ne’e reflete kompromisu kontínuu ASEAN atu apoia Timor-Leste nia partisipasaun iha kooperasaun ekonómika rejionál no atu monitoriza nivel preparasaun país ba envolvimentu ida ne’ebé luan liu iha prosesus ekonómikus organizasaun nian.
Partisipantes mós analiza progresu negosiasoins kona-ba Akordu-Kuadru Ekonomia Dijitál ASEAN (ASEAN Digital Economy Framework Agreement – DEFA) nian, ne’ebé ho objetivu atu promove dezenvolvimentu ekonomia dijitál, hametin konektividade dadus no dijitál iha rejiaun ne’e, no mós promove kreximentu ekonómiku bazeia ba inovasaun iha Sudeste Aziátiku.
Sorumutu ne’e ko’alia mós kona-ba kooperasaun ASEAN ho sentru investigasaun no instituisoins análize ekonómikas rejionais nian, inklui Economic Research Institute for ASEAN and East Asia (ERIA)) no Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB), nune’e mós kolaborasaun ho Parseirus Diálogu ASEAN ho hanoin atu hametin reziliénsia ekonómika rejionál no promove kreximentu ida ne’ebé sustentável.
Iha loron daruak sorumutu nian, Funsionárius Importante Ekonómiku analiza projetu Deklarasaun Konjunta Ministrus Ekonomia ASEAN nian kona-ba hametin reziliénsia ekonómika organizasaun nian no diskute kona-ba impaktus husi mudansas foin lalais ne’e iha kontestu ekonómiku no jeopolítiku internasionál, inklui tensoins iha Médiu Oriente, no mós ninia implikasaun sira ne’ebé bele akontese ba estabilidade ekonómika rejionál.
Durante intervensaun ne’e, Timor-Leste subliña nesesidade ba abordajen ida ne’ebé inkluzivu no orientadu ba dezenvolvimentu iha kooperasaun ekonómika rejionál. Destaka mós katak ASEAN nia respostas polítikas tenke tau iha konsiderasaun diversidade husi estrutura ekonómika no nivel dezenvolvimentu Estadus-Membrus nian, hodi asegura katak kooperasaun ekonómika rejionál responde mós ba nesesidades hosi nasaun membru sira ne’ebé ninia ekonomia iha hela dezenvolvimentu no ne'ebé vulneravel liu iha rejiaun ne’e.
Timor-Leste reafirma ninia kompromisu atu partisipa ho ativa iha prosesus kooperasaun ekonómika ASEAN no mós kontinua prepara ba partisipasaun plena iha kuadrus ekonómikus no akordus organizasaun nian. País nia partisipasaun iha mekanizmus hirak-ne’e reafirma ninia kompromisu iha harii Komunidade Ekonómika ASEAN ida ne’ebé reziliente, inkluzivu, no orientadu ba dezenvolvimentu hosi Estadus-Membrus hotu-hotu.






































