Timor-Leste defende abordajen ida ne’ebé ekilibradu, inkluzivu, no bazeia ba regras ba seguransa ekonómika ASEAN nian

Seg. 02 marsu 2026, 11:35h
WhatsApp Image 2026-02-27 at 19.13.14

Vise-Ministru Komérsiu no Indústria no Reprezentante Timor-Leste iha Sorumutu Funsionárius Importantes Ekonómiku (SEOM) ASEAN no Sorumutu da-49 Grupu Traballu Nivel Altu ba Integrasaun Ekonómika ASEAN (HLTF-EI) nian, Augusto Júnior Trindade, reafirma, iha Iloilo iha loron 25 fulan-fevereiru tinan 2026, Timor-Leste nia kompromisu ba abordajen ida ne’ebé ekilibradu, inkluzivu, no bazeia ba regras iha ámbitu seguransa ekonómika ASEAN nian, hodi argumenta katak reziliénsia tenke reforsa, la’ós substitui, abertura no kooperasaun multilaterál.

Pozisaun ne'e aprezenta iha Meza Redonda kona-ba Seguransa Ekonómika ASEAN nian: Kontestu, Konsiderasaun no Dezafiu sira, ne'ebé organiza hosi Departamentu Komérsiu no Indústria Filipinas nian, iha ámbitu hosi tema Prezidénsia filipina, "La’o hamutuk ba ita-nia futuru", antes Sorumutu da-49 Grupu Traballu Nivel Altu nian ba Integrasaun Ekonómika ASEAN (HLTF-EI).

Iha ninia diskursu, Vise-Ministru hateten katak debate kona-ba seguransa ekonómika relevante tebes iha kontestu transformasaun estruturál ekonomia globál nian.

Nu’udar membru ASEAN no Organizasaun Mundiál Komérsiu, Timor-Leste defende katak seguransa ekonómika tenke kontribui hodi hametin integrasaun rejionál no sistema komérsiu multilaterál. Nia subliña katak konseitu ida-ne’e la bele asosia ho protesionizmu, maibé komprende hanesan instrumentu ida hodi hametin reziliénsia no garante sustentabilidade abertura ekonómika nian.

Durante intervensaun, Timor-Leste aprezenta liña orientasaun tolu.

Primeiru, nesesidade atu dezenvolve komprensaun komún no ekilibradu ida kona-ba seguransa ekonómika ne’ebé apoia sistema multilaterál, prezerva sentralidade ASEAN nian, evita dinámika fragmentasaun no rekoñese diferensas iha nivel dezenvolvimentu entre Estadu-Membru sira.

Segundu, hametin koordenasaun institusionál entre pilár ASEAN nian sira ne’ebé diferente. Seguransa ekonómika interligadu ho área sira hanesan komérsiu, investimentu, indústria, enerjia, minerais no polítika esterna, ne'ebé ezije koerénsia entre pilár ekonómiku no pilár polítika-seguransa.

Terseiru, fó prioridade ba kapasitasaun. Implementasaun sistema jestaun komérsiu estratéjiku, kontrolu esportasaun, no monitorizasaun kadeia fornesimentu presiza enkuadramentu legál ne’ebé adekuadu, kapasidade téknika no koordenasaun interministeriál. Kooperasaun rejionál no asisténsia téknika tenke garante katak medida sira ne'ebé adota la habelar disparidades dezenvolvimentu nian.

Iha setór sira hanesan semikondutór no minerál estratéjiku sira, Timor-Leste defende abordajen ida ne’ebé bazeia ba komplementariedade no kriasaun valór sustentável, hodi evita prátika sira ne’ebé promove fragmentasaun merkadu nian.

Timor-Leste reafirma ninia disponibilidade atu kontinua servisu hamutuk ho Estadus-Membrus ASEAN nian hodi harii ajenda seguransa ekonómika ida ne’ebé koerente ho prinsípiu integrasaun rejionál no multilateralizmu.

   Ba leten