Workshop Nasionál hametin koordenasaun interministeriál iha área sósiukulturál iha ámbitu ASEAN nian

Kua. 25 fevereiru 2026, 11:29h
638330036_1240985744886139_1063853053637912181_n

Iha loron 24 fulan-fevereiru tinan 2026, Governu, liuhosi Gabinete Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais, iha koordenasaun ho Gabinete Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN hosi Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, hala’o Workshop Nasionál Dahuluk kona-ba Mekanizmu Koordenasaun Interministeriál husi Konsellu Komunidade Sósiukulturál ASEAN (ASCC), iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas, Dili. 639809913_1240985541552826_5914926670523720290_n 641531843_1240985524886161_3327349294976503638_n

Inisiativa ne'e ho objetivu atu klarifika mekanizmus funsionamentu no responsabilidade koordenasaun iha ámbitu Konsellu Komunidade Sósiukulturál ASEAN nian, inklui papél hosi Ministrus ASCC, Funsionárius Importantes (SOM), órgaun setoriál sira no estrutura koordenasaun nasionál, ho énfaze liuliu ba implementasaun Planu Estratéjiku Komunidade Sósiukulturál ASEAN nian, iha kuadru Vizaun ASEAN 2045.

Iha sesaun abertura, Vise-Primeiru-Ministru, Mariano Assanami Sabino, nu’udar Altu Reprezentante Timor-Leste iha Konsellu Komunidade Sósiukulturál ASEAN, salienta presiza hametin koordenasaun interministeriál no garante koordenasaun integrada ida iha nivel nasionál, hodi bele aliña polítika no programa nasionál ho prioridade sira ne’ebé define ona iha pilár sósiukulturál ASEAN nian.

Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, aprezenta vizaun jerál ida kona-ba ASEAN no pilár sósiukulturál, inklui estrutura institusionál ASCC nian, ninia órgaun setoriál sira no mekanizmus koordenasaun ne’ebé eziste, nune’e mós papél husi Funsionárius Importantes no dispozisoins nasionais artikulasaun nian.

Durante workshop ne’e, liñas ministeriais hosi setór ida-ne’e fahe prátikas atuais Timor-Leste nian kona-ba partisipasaun iha enkontru no grupus traballu ASCC nian, hodi identifika pontu fokál sira ne’ebé eziste, dezafius koordenasaun no área sira ne’ebé presiza halo ajustamentu institusionál.

Programa ne’e inklui mós  aprezentasaun kona-ba arranju institusionál ne’ebé propoin ba Komité Funsionárius Importantes hosi Komunidade Sósiukulturál ASEAN (Senior Officials Committee for the ASEAN Socio-Cultural Community - SOCA) Timor-Leste nian, hodi klarifika ninia enkuadramentu, mandatu no artikulasaun ho SOM setoriál sira no ministériu kompetente sira. Proposta ne’e sai hanesan tema diskusaun entre ministériu partisipante sira, no hetan konsensu kona-ba modelu koordenasaun ne’ebé atu adopta.

Workshop ne’e halibur reprezentantes husi ministériu área sosiál sira, peritu sira kona-ba asuntus ASEAN nian, nune’e mós reprezentantes husi sosiedade sivíl no akadémiku sira, ho hanoin atu hametin koordenasaun nasionál no kumprimentu efetivu husi kompromisus ne’ebé Timor-Leste halo ona  iha prosesu integrasaun rejionál.

Iha loron liubá, hala’o mós reuniaun inaugurál Konsellu Nasionál Organizasaun Prezidénsia ASEAN (CNOP-ASEAN) nian, iha ámbitu preparasaun ba Prezidénsia ASEAN nian ne’ebé Timor-Leste sei asume iha tinan 2029.

Timor-Leste mantein ninia kompromisu atu partisipa ativamente hodi harii Komunidade ASEAN ida ne’ebé reziliente, inkluzivaa no sentrada iha povu.

   Ba leten