Timor-Leste partisipa ba dala uluk iha Sorumutu Ministrus ne’ebé responsavel ba área dijitál ASEAN nian
Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, partisipa iha Sorumutu Ministrus ne’ebé responsavel ba área Dijitál ASEAN (6th ASEAN Digital Ministers’ Meeting – ADGMIN) nian ba dala 6, ne’ebé hala’o iha Hanoi, Vietname, hahú loron 12 to’o 16 fulan-janeiru 2026, ho tema “ASEAN iha Adaptasaun: husi Konektividade Infraestruturas ba Konektividade Intelijente”.

Sesaun abertura ADGMIN 6 nian konta ho diskursu sira hosi Primeiru-Ministru Vietname, Pham Minh Chinh, no Sekretáriu-Jerál ASEAN nian, Dr. Kao Kim Hourn, ne'ebé fó benvindu ba Ministrus ne'ebé responsavel ba área dijitál hosi Estadus-Membrus, delegasaun internasionál sira no reprezentante sira hosi komunidade emprezariál setór teknolojia nian ne'ebé marka prezensa iha enkontru ne’e.
Timor-Leste nia partisipasaun importante tebetebes, tanba nasaun ne’e, nu’udar Estadu-Membru ASEAN nian ne’ebé foun liu, partisipa ba dala uluk iha Sorumutu Ministrus ne’ebé responsavel ba área dijitál organizasaun ne’e nian, hodi reflete kompromisu nasionál ba integrasaun rejionál no kontribuisaun ativa ida ba futuru dijitál ASEAN nian.
Tema hosi enkontru ne’e hatán ba momentu atuál ASEAN nian, ne’ebé, hafoin faze ida ne’ebé foka ba harii infraestruturas fízikas konektividade nian, hahú daudaun etapa foun ida ne’ebé orienta ba konektividade intelijente, iha ne’ebé dadus, intelijénsia no intelijénsia artifisiál asume papél ida ne’ebé aumenta iha kreximentu ekonómiku, servisus públikus no kompetitividade hosi Estadus-Membrus, iha kuadru Vizaun Komunidade ASEAN 2045 nian.
Iha nia diskursu, Ministru Miguel Marques Gonçalves Manetelu afirma katak "Timor-Leste iha momentu krítiku ida entre dezenvolvimentu hosi baze fundamentál sira no ambisaun hodi prepara ba futuru", ho subliña katak, orienta hosi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 no polítika dijitál nasionál sira, nasaun ne’e investe ona iha expansaun hosi ligasaun banda larga, hametin instituisoins siberseguransa no dezenvolvimentu kuadru sira ba protesaun dadus no governasaun dijitál.
Governante ne'e mós alerta kona-ba risku sira ne'ebé relasiona ho teknolojia foun sira, hodi nota katak Estratéjia Kooperasaun iha Siberseguransa ASEAN 2026-2030 nian rekoñese katak intelijénsia artifisiál, automatizasaun no teknolojia sira seluk muda hela forma oinsá ameasa sira ne’e mosu, hodi kria dezafiu foun sira iha área kriminalidade sibernétika, habelar informasaun falsu, fraude no konfiansa iha sistema dijitál sira.
Ministru destaka liután katak, ba ekonomia dijitál ne’ebé sei joven no ho dimensaun ki’ik liu hanesan Timor-Leste nian, kustu sira ne’ebé relasiona ho konstrusaun sistema siberseguransa ne’ebé reziliente, governasaun soberana ba dadus no enkuadramentu intelijénsia artifisiál ne’ebé konfiavel aas. Lahó asaun koletiva, bele hakle’an liután dezigualdades no kria forma eskluzaun foun ida, ne’ebé koñesidu nu’udar “divizaun intelijénsia”.
Iha kontestu ida-ne’e, Timor-Leste simu ho laran-haksolok Deklarasaun kona-ba Estabelesimentu Rede Seguransa Intelijénsia Artifisiál ASEAN nian (ASEAN AI SAFE), nune’e mós hametin mekanizmu kooperasaun rejionál sira, inklui operasionalizasaun CERT Rejionál ASEAN no implementasaun Estratéjia Kooperasaun Siberseguransa ASEAN 2026–2030 nian, ne’ebé prevee asaun konkreta ba fahe informasaun, formasaun konjunta no dezenvolvimentu kapasidades.
Iha enserramentu husi ninia partisipasaun, Timor-Leste reafirma ninia kompromisu atu atua nu’udar membru ativu no konstrutivu iha komunidade dijitál ASEAN nian, ne’ebé aliña neineik ninia polítika nasionál ho padraun rejionál sira, no mós partisipa iha inisiativas kooperasaun no kapasitasaun nian iha ámbitu transformasaun dijitál no siberseguransa.






































