Primeiru-Ministru inaugura projetu irrigasaun sanulu iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu

Ter. 06 janeiru 2026, 11:35h
605664495_747891551700509_2742309546155048833_n

Iha loron 29 fulan-dezembru tinan 2025, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, inaugura, projetu irrigasaun sanulu iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), iha serimónia ida ne’ebé hala’o iha Sentru Manutensaun Tratores Aenmat, iha suku Lalisuk, sub-rejiaun Pante Makasar. 605120977_747891251700539_2987582472883107965_n 608196314_747894228366908_4903384554150651390_n 604766415_747885918367739_2975612627994029036_n 605811815_747892998367031_176628362065023699_n

Aleinde projetus irrigasaun, inaugura mós sistema perfurasaun bee ba ortikultura, sistema fornesimentu bee ida ba sentru produsaun animál, moru protesaun ba lotas (áreas) peska, hasai sedimentu husi barrajen Tono no expansaun infraestruturas ne’ebé apoia operasoins tratores iha Aenmat. Hamutuk, projetu sira ne’e reprezenta investimentu totál maizumenus dolar amerikanu rihun 455,9.

Durante serimónia, Primeiru-Ministru hato’o nia espetativa katak investimentu sira-ne’e sei kontribui ba aumentu produsaun agríkola iha rejiaun no redusaun dependénsia ba importasaun, ho subliña sira-nia impaktu diretu ba ekonomia lokál.

Xefe Governu salienta mós ezekusaun obras hosi empreza lokál sira, hodi destaka katak partisipasaun sidadaun timoroan sira nian iha implementasaun projetu sira-ne'e reflete prosesu konstrusaun nasionál no reforsu ba kapasidades interna.

Iha okaziaun hanesan, Prezidente Autoridade RAEOA, Régio da Cruz Salu, hato’o ninia satisfasaun ba inaugurasaun obras  ne’e, hodi destaka kualidade servisu sira ne’ebé hala’o ona no nia potensiál hodi apoia dezenvolvimentu agríkola iha Oekusi.

Projetus ne’ebé foin inaugura asegura fornesimentu bee ne’ebé regulár ba maizumenus ektare 300 areas agríkolas, ne’ebé fó benefísiu diretamente ba uma-kain 743. Habelar áreas kultivu nian iha RAEOA kontribui ba aumentu produtividade agríkola, liuliu produsaun hare, hamenus dependénsia ba udan-been no hametin reziliénsia setór agríkola lokál nian.

Serimónia ne’e hetan partisipasaun husi dirijentes rejionais no agrikultór sira rejiaun ne’e nian, ne’ebé akompaña diretamente iha implementasaun no benefísius husi projetu hirak-ne’e ba komunidade lokál sira.

   Ba leten