Timor-Leste ho Indonézia konklui ona ronda daruak negosiasaun kona-ba fronteira marítima

Ter. 16 dezembru 2025, 11:35h
600269071_1301603172005901_6401339614693085179_n

Timor-Leste ho Indonézia konklui ona ronda daruak negosiasaun formál fronteira marítima iha Yogyakarta, Indonézia, ne'ebé hala'o husi loron 8 to'o 10 fulan-dezembru 2025.  598688680_1301603602005858_423184409561680242_n600259491_1301602982005920_6299907367102426914_n 600258291_1301603012005917_3697539020445773727_n 598683791_1301603558672529_2281011474749163803_n 600300689_1301603208672564_9156182580056274310_n 600073294_1301603122005906_5692135997380562029_n

Ronda daruak ne'e tuir negosiasaun formál dahuluk iha Díli iha loron 19 to'o 20 fulan-agostu 2025, iha ne'ebé nasaun rua troka pozisaun abertura no konkorda kona-ba prinsípiu orientadór ba negosiasaun sira.

Timor-Leste nia delegasaun lidera husi Sra. Elizabeth Exposto, Xefe Gabinete Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no Diretora Ezekutiva Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas. Indonézia nia delegasaun lidera husi Sua Exelénsia Embaixadór Amrih Jinangkung, Diretór-Jerál ba asuntu Tratadu Internasionál, Ministériu Negósius Estranjeiru.

Durante diskusaun loron tolu, delegasaun rua ne'e servisu ho konstrutivu no halo progresu ba rezultadu ida ne'ebé ekuitativu.

Sra. Exposto hateten, “Estabelese fronteira marítima ne'ebé ekuitativu ho Indonézia mak xave atu hametin kooperasaun bilaterál, inklui seguransa marítima, jestaun peska, dezenvolvimentu rekursu, protesaun ambientál no atividade ekonómika transfronteirisu.”

Delegasaun nasaun rua ne’e reafirma sira-nia kompromisu atu alkansa akordu ida ne’ebé konsistente ho lei internasionál, inklui Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi nian (UNCLOS).

Timor-Leste ho Indonézia konkorda atu hala’o terseira ronda negosiasaun formál iha tinan 2026, ne’ebé Timor-Leste mak sei sai uma-na’in.

Antes ne’e, Timor-Leste konklui ona fronteira marítima permanente ho Austrália liuhusi konsiliasaun ne’ebé susesu tuir UNCLOS, ne’ebé rezulta iha tratadu ne’ebé asina iha tinan 2018 no ratifika iha 2019.

   Ba leten