Timor-Leste partisipa iha formasaun rejionál kona-ba reziliénsia klimátika no redusaun risku katástrofe
Iha fulan-novembru liubá, delegasaun governamentál timoroan nian ida partisipa iha kursu formasaun rejionál interdixiplinár ida ne'ebé ko’alia kona-ba integrasaun Redusaun Risku Katástrofe (RRK) no Adaptasaun ba Alterasaun Klimátika (AAK) iha prosesu planeamentu no orsamentasaun nasionál, ho objetivu atu promove dezenvolvimentu ida ne'ebé reziliente no sustentável liu.
Formasaun ne’e hala’o iha Bankoke, husi loron 25 to’o 28 fulan-novembru tinan 2025, no halibur reprezentantes governu nian husi Timor-Leste, Maldivas no Seychelles, inklui husi autoridades jestaun katástrofe nasionál, servisus responsáveis ba mudansa klimátika, ministérius finansas, entidades planeamentu no setór estratéjiku sira hanesan infraestrutura, dezenvolvimentu urbanu no ordenamentu territóriu. Inisiativa ne’e, ne’ebé organiza hosi Programa Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD), halo parte iha projetu hodi integra redusaun risku katástrofe no adaptasaun klimátika iha dezenvolvimentu informadu liuhosi risku (RID).
Delegasaun Timor-Leste ne’e kompostu husi reprezentantes Diresaun Nasionál Planeamentu Ministériu Finansas, Ministériu Turizmu no Ambiente, Gabinete Relasoins Esternas no Komunikasaun Autoridade Protesaun Sivíl, Diresaun Nasionál Apoiu ba Implementasaun Planeamentu no Dezenvolvimentu Integradu Ministériu Administrasaun Estatál, Diresaun Nasionál Manutensaun no Konservasaun Vias Rodoviárias Ministériu Obras Públikas, no mós Sentru Nasionál Dadus Jeoespasiais no Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku nian.
Pontu Fokál Dezenvolvimentu Informadu liuhosi Risku (RID) ba Autoridade Protesaun Sivíl Timor-Leste nian, Mateus da Costa, salienta importánsia hosi "integrasaun redusaun risku katástrofe nian no adaptasaun klimátika iha prosesu planeamentu no orsamentasaun ne'ebé la'o daudaun, ho objetivu atu hametin kapasidade resposta Estadu nian no protesaun ba populasaun sira".
Durante formasaun, subliña importánsia hosi abordajen integradu, multi-setoriál no bazeia ba risku, hodi rekoñese katak redusaun risku katástrofe, adaptasaun klimátika no dezenvolvimentu sustentável maka dimensaun sira ne'ebé interligadu. Formadora ida, Angelika Planitsk, hosi UNDP nia Unidade Redusaun no Rekuperasaun Risku Katástrofe nian, hatete katak "mudansa klimátika no dezastre sira maka dezafiu boot liu ba dezenvolvimentu sustentável iha sékulu XXI", hodi argumenta katak área sira-ne'e "la'ós kestaun ketak, maibé interligadu tebes no reforsa malu". 
Vertente prátika asume papél sentrál ida durante formasaun, ho delegasaun Timor-Leste aprezenta kontributu sira kona-ba governasaun risku no mekanizmu finansiamentu ne’ebé orienta ba dezenvolvimentu reziliente ba dezastre no mudansa klimátika, ne’ebé agora daudaun iha hela dezenvolvimentu iha nasaun ne’e. Iha loron ikus serbisu nian, hafoin análize interna ida kona-ba sistema nasionál sira no identifika lakuna no mós oportunidade sira, delegasaun ida-idak aprezenta ezbosu dahuluk ida kona-ba planu asaun nasionál ida ho pasu konkretu sira tuirmai ba integrasaun Redusaun Risku Dezastre no Adaptasaun ba Alterasaun Klimátika iha prosesu planeamentu no orsamentasaun dezenvolvimentu nian.
Inisiativa ne’e mós reforsa importánsia hosi kooperasaun entre Estadu Illa Ki’ik sira ne’ebé iha hela Dezenvolvimentu, promosaun partilla esperiénsia no solusaun ba vulnerabilidade komún sira, no mós kompromisu koletivu ida atu integra reziliénsia iha estratéjia dezenvolvimentu no halo desizoins polítikas. 
Apoiu finanseiru ba formasaun ne’e fornese liuhosi Janela Finansiamentu PNUD kona-ba Governasaun, Konstrusaun Pás, Krize no Reziliénsia, ho kontribuisoens husi ita-nia belun sira iha Governu Dinamarka, Luxemburgu no Repúblika Koreia. 






































