Timor-Leste partisipa iha Sorumutu Estraordinária Ministrus Traballu no Asuntus Sosiais CPLP nian ba da-2

Ter. 09 dezembru 2025, 11:11h
594153617_122189265224382272_7406551783813786857_n

Iha loron 3 fulan-dezembru tinan 2025, Ministra Solidariedade no Inkluzaun, Verónica das Dores, partisipa iha Sorumutu Estraordinária Ministrus Traballu no Asuntus Sosiais Komunidade País Lian Portugés (CPLP, sigla iha lian portugés) nian ba da-2, ne’ebé hala’o iha Cidade da Praia, Repúblika Cabo Verde. Sorumutu ne’e, ho tema “Migrasaun Laborál no Traballu Dignu iha CPLP”, ho objetivu atu hametin kooperasaun multilaterál iha área traballu, inkluzaun sosiál no protesaun laborál, tuir deliberasoins Sorumutu Ordinária Ministrus Traballu no Asuntus Sosiais CPLP nian ba dala 16, ne’ebé hala’o iha loron 18 fulan-juñu tinan 2025. 594958420_122189262878382272_5697954974509661772_n

Sorumutu ne’e halibur ministru no xefe delegasaun sira husi Estadu-membru sia  CPLP nian atu analiza medidas komúns hodi promove kondisaun traballu ne’ebé dignu, protesaun sosiál no inkluzaun, ho atensaun espesiál ba dezafius ne’ebé asosiadu ho mobilidade laborál iha espasu luzófonu. 594378476_122189262920382272_734714324197667812_n

Iha ninia diskursu, Ministra Verónica das Dores reafirma Timor-Leste nia kompromisu kontínuu hodi promove protesaun sosiál, ho subliña katak garante kondisaun traballu dignu signifika mós proteje família sira no, liuliu, grupu sira ne’ebé vulneravel liu. Nia destaka liután katak hadi’a formasaun no kualifikasaun profisionál hanesan elementu prinsipál ida atu garante oportunidade sira ne'ebé di'ak liu hodi hetan asesu ba empregu. 595701399_122189354798382272_2504643495636291887_n

Durante traballu, ministru sira aprova ona “Planu da-2 Asaun CPLP nian ba Kombate Traballu Infantíl (2026–2030)”, hodi fó kontinuasaun ba planu ne’ebé vigora hosi tinan 2021 to’o 2025.  Estadus-membrus reafirma katak eliminasaun ba forma aat liu traballu infantíl nian sai nafatin imperativu morál, sosiál no jurídiku, hodi kompromete sira-nia an atu reforsa kooperasaun no implementasaun ba asaun koordenada sira.

Aprova mós Deklarasaun konjunta CPLP nian ba Konferénsia Globál VI kona-ba Eliminasaun Traballu Infantíl, ne’ebé sei hala’o iha fulan-fevereiru tinan 2026, iha Marraquexe

Iha loron 2 fulan-dezembru, Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun hasoru malu ho Ministru Família, Inkluzaun no Dezenvolvimentu Sosiál Cabo Verde nian, Fernando Elísio Freire. Sorumutu ne’e permite atu fahe esperiénsia no polítika integrada ne’ebé Governu Timor-Leste no Cabo Verde adota, ho intensaun atu konsolida baze ba akordu kooperasaun ne’ebé ho objetivu atu hametin formasaun iha área seguransa sosiál no hahú konversasaun ba negosiasaun konvensaun bilaterál ida seguransa sosiál nian. Durante enkontru, destaka importánsia atu hakle’an troka esperiénsia sira no prátika di'ak iha área monitorizasaun, fiskalizasaun no implementasaun medidas protesaun sosiál nian, liu-liu iha kontestu mobilidade laborál no protesaun ba traballadór migrante sira. 592753406_122189109590382272_4294992268666874419_n

Delegasaun timoroan hala’o mós vizita kortezia ida ba Institutu Nasionál Providénsia Sosiál (INPS), iha ne’ebé sira observa funsionamentu, jestaun no dijitalizasaun servisus ne’ebé konsidera hanesan referénsia util ba fortalesimentu administrasaun seguransa sosiál nian iha Timor-Leste.  594149596_122189248292382272_1243505898850261558_n

Iha tempu hanesan ho sorumutu ministeriál ne’e, Ministra Verónica das Dores partisipa iha Forum da-2 kona-ba Saúde no Seguransa iha Traballu CPLP nian, ne’ebé hala’o iha Palásiu Governu, iha Cidade da Praia. Forum ne’e halibur servisus inspesaun traballu, espesialistas hosi OIT, akadémiku no reprezentante sira husi asosiasaun profisionál sira, ne’ebé kria plataforma ida hodi troka esperiénsias no hametin polítika ba prevensaun no seguransa laborál iha espasu luzófonu. 594157874_122189249330382272_880924648492549796_n

Iha loron 5 fulan-dezembru, ekipa téknika hosi delegasaun Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun partisipa iha sesaun ida ne'ebé dedika ba "Dezafius hosi tranzisaun dijitál ba seguransa no saúde iha servisu fatin", ne’ebé aprezenta kontributus kona-ba esforsu nasionál sira hodi adapta prosesu seguransa laborál nian ho kontestu dijitál.

 

   Ba leten