Timor-Leste partisipa iha Sorumutu Ministrus Transportes ASEAN ba da-31, ne’ebé aprova Planu ba Setór Transportes tinan 2026-2030

Kua. 26 novembru 2025, 15:53h
586879810_122260913342075554_6753783676152420915_n

Governu Timor-Leste partisipa iha Sorumutu Ministrus Transportes ASEAN ba dala 31, ne’ebé hala’o iha loron 20 fulan -novembru tinan 2025, iha Nay Pyi Taw, Myanmar, ho prezensa husi Primeiru Ministru Myanmar, U Nyo Saw, ne’ebé prezide sesaun abertura. Sorumutu ne’e konta mós ho partisipasaun husi Sekretáriu-Jerál ASEAN, Kao Kim Hourn, ministrus transportes hosi Estadus-Membrus no reprezentante hosi parseiru diálogu sira. 588463494_122261110262075554_8283929430611493909_n 588081585_122261114324075554_8986388236656736456_n 587192653_122261110556075554_1397534098899331892_n 587098797_122261110226075554_4848559536710307187_n 588450023_122260907792075554_2418730094578206999_n

Iha nia diskursu abertura, Primeiru-Ministru U Nyo Saw destaka katak Vizaun Komunidade ASEAN nian iha tinan 2045 bazeia ba konsolidasaun integrasaun rejionál no konektividade, pilár sira ne’ebé nia konsidera fundamentál atu harii komunidade ida-ne’ebé koezivu, seguru, prósperu no sentradu liu iha povu. Nia mós subliña katak sorumutu ida-ne’e marka enserramentu ba Planu Estratéjiku Transportes Kuala Lumpur (2016-2025) no  inísiu  etapa foun ida ho Planu ba Setór Transportes ASEAN nian ba tinan 2026-2030.

Sekretáriu-Jerál ASEAN refere katak Planu foun ba Setór Transportes tinan 2026-2030 sei orienta esforsu rejionais atu harii setór transportes ida ne’ebé sustentável, reziliente no interligadu liu, hodi apoia implementasaun ba Planu Estratéjiku Komunidade Ekonómika ASEAN 2026-2030 no kontribui ba konkretizasaun Vizaun ASEAN 2045 nian. Nia destaka mós. importánsia husi kolaborasaun kontínua entre Estadus-Membrus no parseiru diálogu sira, hodi garante katak setór transportes sai nafatin motór esensiál ida ba integrasaun rejionál no kreximentu sustentável.

Ida-ne’e nu’udar Timor-Leste nia partisipasaun dahuluk iha sorumutu ida-ne’e nu’udar Estadu-Membru ASEAN nian, hafoin adezaun plena ne’ebé formaliza iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025. Molok ne’e, Timor-Leste partisipa de’it hanesan observadór.

Delegasaun timoroan ne’e lidera hosi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, akompaña hosi responsaveis Ministériu Transportes no Komunikasoins no mós reprezentantes hosi entidade sira iha setór refere.

Iha deklarasaun ba RTTL hafoin enkontru, Ministru Manetelu destaka katak Estadus-Membrus aprova ona dokumentu esensiál rua ne’ebé sei lori benefísius konkretus ba Timor-Leste: Planu ba Setór Transportes ASEAN nian ba tinan 2026-2030 no dokumentu lubuk ida ne’ebé relasiona ho kooperasaun ho parseiru dezenvolvimentu sira, hanesan Japaun, Koreia no Xina.

Ministru ne'e subliña katak aprovasaun ba planu ida-ne'e sei fó dalan ba Timor-Leste atu hetan asesu ba formasaun téknika, programa kapasitasaun no apoiu ne'ebé disponibiliza hosi Sekretariadu ASEAN, hodi afirma katak "hanesan membru foun, ita hein katak sei hetan benefísiu husi planu setoriál sira ne'ebé aprova ohin no programa hosi parseiru dezenvolvimentu sira ASEAN nian. Dokumentu hirak-ne'e reprezenta oportunidade importante ida atu aprezenta ita-nia nesesidade no simu apoiu iha formasaun no projetu prioritáriu sira ba setór transporte."

Miguel Manatelu husu mós kolaborasaun husi entidade nasionál sira hotu – tantu setór polítiku, tékniku no mós setór privadu - atu hametin no moderniza setór transportes iha Timor-Leste. Tuir Ministru, "Governu la bele halo buat hotu-hotu mesak. Atu dezenvolve transporte públiku no mós setór  aviasaun, tasi no rai, esensiál maka setór privadu mós partisipa ativu, hodi kontribui atu lori  setór transportes ba oin".

Governante ne’e destaka katak, hanesan Estadu-Membru foun ASEAN, Timor-Leste agora hahú perkursu integrasaun no  dezenvolvimentu ne’ebé boot-liu iha setór transportes nian, hodi hetan benefísiu husi oportunidade kooperasaun rejionál no mekanizmus apoiu ne'ebé eziste.

   Ba leten