Timor-Leste Simu Misaun Emprezariál Malázia nian atu Esplora Oportunidade Komérsiu no Investimentu
Vise-Primeiru-Ministru Timor-Leste no Ministru Koordenadór Ekonomia, Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, partisipa iha abertura ba semináriu Doing Business with Malaysia (Halo Negósiu ho Malázia), ne’ebé hala’o iha Dili hosi loron 18 to’o 20 fulan-novembru, hanesan ámbitu hosi Export Acceleration Mission to Timor-Leste (Misaun Aselerasaun Esportasaun ba Timor-Leste), ne’ebé promove hosi Embaixada Malázia no Korporasaun ba Dezenvolvimentu Komérsiu Esternu Malázia nian (MATRADE). Misaun, ne’ebé hala’o to’o loron 21 fulan-novembru, halibur empreza malaia hamutuk 19 hosi setór oioin, ho objetivu atu identifika oportunidade komérsiu no investimentu entre Timor-Leste no Malázia, iha kontestu integrasaun plena Timor-Leste nian foin lalais ne’e iha ASEAN. 
Iha ninia diskursu, Vise-Primeiru-Ministru subliña signifikadu adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN, ne’ebé formaliza iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025, hodi subliña katak marku istóriku ida-ne’e loke oportunidade foun iha komérsiu rejionál, investimentu no integrasaun ekonómika. Nia mós temi papél ne'ebé maka Malázia hala'o durante nia prezidénsia ba organizasaun ne’e, ne’ebé rekoñese kompromisu ne'ebé maka hatudu hodi konkretiza prosesu ida-ne'e. 
Semináriu ne’e aprezenta oportunidade oioin ba empreza sira hosi nasaun rua ne’e hodi envolve setór oioin, hanesan mina no gás, ai-han no bebidas, teknolojia informasaun no komunikasaun, konstrusaun, servisu profisionál, edukasaun, formasaun téknika no bioteknolojia. Programa ne'e inklui sesaun ida ba aprezentasaun produtu, enkontru negósiu individuál no espozisaun ida ne'ebé dezeña atu fasilita kontaktu no identifika área sira ba interese komún. 
Francisco Kalbuadi Lay destaka katak, nu’udar membru plenu ASEAN nian, Timor-Leste oras ne’e hetan benefísiu hosi merkadu ne’ebé luan tebes, padraun ne’ebé armonizadu no kondisaun lojístika ne’ebé di’ak liu, ho subliña relevánsia hosi vantajen hirak-ne’e iha relasaun ekonómika ho Malázia. Nia mós temi kona-ba interese ne'ebé mak aumenta hosi investidór estranjeiru sira iha área sira hanesan infraestrutura, enerjia renovável no ekoturizmu. 
Vise-Primeiru-Ministru afirma katak Governu disponivel atu fó apoiu ba empreza sira ne’ebé iha interese atu esplora oportunidades iha rai-laran, liuhosi kontaktu diretu ho nia gabinete ka ho TradeInvest, atu nune’e bele fasilita prosesu no garante kondisaun adekuadu sira ba dezenvolvimentu inisiativa emprezariál.
Iha semináriu ne’e mós aprezenta diskursu husi Embaixadór Malázia nian iha Timor-Leste, Amarjit Sarjit Singh, ne’ebé destaka ambiente negósiu nian ne’ebé favoravel ba beibeik. Nia temi medida foin lalais ne’e hanesan ligasaun aérea direta entre Dili no Kuala Lumpur no mós rejime izensaun vistu ba sidadaun Malázia nian. Identifika mós área prioridade sira, inklui enerjia, dijitalizasaun, agrikultura no seguransa ai-han, infraestrutura, edukasaun téknika no lojístika. 
Organizasaun ne’e subliña katak partisipasaun hosi empreza 19 Malázia nian ho objetivu atu hahú faze ida ne'ebé kle'an liu hosi relasoins ekonómikas entre nasaun rua, ho objetivu hodi identifika projetu konkretu sira no hametin komérsiu bilaterál. Prezensa hosi reprezentante sira hosi Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste no mós maizumenus empreza nasionál hamutuk 50 kontribui hodi habelar diálogu entre setór privadu Timor-Leste no Malázia nian. 






































