Timor-Leste no Austrália Diskute Kooperasaun iha área Siberseguransa

Ses. 24 outubru 2025, 12:29h
WhatsApp Image 2025-10-24 at 12.04.03

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, akompaña hosi Diretór-Jerál Servisu Nasionál Intelijénsia Estratéjika, Longuinhos Monteiro, iha loron 24 fulan-outubru tinan 2025, iha Palásiu Governu, hasoru malu ho delegasaun ida hosi Embaixada Austrália iha Timor-Leste, ne’ebé lidera hosi Embaixadora Caitlin Wilson, hodi diskute asuntu sira ne’ebé relasiona ho kooperasaun iha área seguransa sibernétika.

Enkontru ne’e foka liu ba dezafiu siberseguransa ne’ebé mosu, liuliu riskus ne’ebé asosiadu ho ligasaun kabu submarinu foun, nune’e mós oportunidade ba kolaborasaun téknika hodi hametin reziliénsia dijitál Timor-Leste nian. Entre inisiativa sira ne'ebé analiza, mak identifikasaun ba vulnerabilidade, fortalesimentu koordenasaun interinstitusionál no realizasaun ezersísiu hamutuk kona-ba siberseguransa hodi koko kapasidade resposta nasionál ba ameasa sibernétika ne’ebé bele akontese. WhatsApp Image 2025-10-24 at 12.04.04

Iha nia intervensaun, Ministru Agio Pereira hato’o nia apresiasaun ba Embaixadora Caitlin Wilson ba parseria ne’ebé la’o hela no Austrália nia envolvimentu konstrutivu hodi avansa kooperasaun iha área siberseguransa. Nia mós hato’o ninia rekoñesimentu no agradesimentu ba Governu Austrália, Departamentu Negósius Estranjeirus no Komérsiu (DFAT) no Divizaun Siberseguransa no Teknolojias Krítikas tanba sira-nia atensaun nafatin ba prioridades dezenvolvimentu dijitál Timor-Leste nian.

Ministru subliña katak parseria ida-ne'e la'ós de'it iha natureza téknika, maibé mós estratéjika, tanba hametin konfiansa mútua, estabilidade rejionál no reziliénsia hasoru ameasa sibernétika globál ne'ebé evolui beibeik. Nia mós reafirma katak siberseguransa no soberania dijitál nu’udar prioridade fundamentál ba Governu Konstitusionál IX. WhatsApp Image 2025-10-24 at 12.04.02

Agio Pereira hatutan tan katak ekosistema dijitál ida ne'ebé reziliente, seguru no soberanu sei kontribui ba prosperidade nasaun rua nian no estabilidade ba tempu naruk rejiaun Indo-Pasífiku nian.

Ministru mós destaka katak Kabu Submarinu Súl Timor-Leste sei la serve de’it ba nasaun ne’e maibé sei funsiona mós hanesan pontu interligasaun rejionál. Ema sira ne’ebé iha hanoin aat inklui rede kriminoza transnasionál no grupu siber-pirataria rejionál sira bele aproveita frakeza ruma hosi kabu submarinu ne’e. Tanba ne’e, ho apoiu ba Timor-Leste hodi proteje infraestrutura ida-ne’e, Austrália mós kontribui ba salvaguarda ninia komunikasaun rasik no fluksu hosi dadus rejionais.

Governu reafirma katak proteje soberania dijitál no infraestrutura krítika nasionál nu’udar prioridade fundamentál Estadu nian, liuliu iha ámbitu instalasaun no operasaun Timor-Leste South Submarine Cable (TLSSC), infraestrutura estratéjika ida ba dezenvolvimentu ekonómiku, modernizasaun teknolójika no seguransa nasionál. Ne’ebé rekoñese katak progresu dijitál halo nasaun sai vulneravel ba risku foun sira hosi infiltrasaun, atake sibernétiku no interferénsia esterna, Ezekutivu hametin hela mekanizmu koordenasaun interministeriál no kooperasaun internasionál nian hodi garante resposta ida ne'ebé integrada no reziliente ba ameasa transnasionál sira. Iha kontestu ida-ne’e, Timor-Leste komprometidu atu dezenvolve polítika seguransa dijitál ne’ebé metin, promove formasaun espesializada no reforsa parseria estratéjika ho nasaun no entidade internasionál sira ne’ebé espesializa iha área siberseguransa no protesaun ba kabu submarinu, iha tempu hanesan hodi garante prezervasaun soberania no interese estratéjiku nasionál.

 

   Ba leten