Governu Lansa Sistema Kontrolu Tránzitu Rodoviáriu, Sinál Sonoru No Parajen Transporte Públiku nian Iha Dili

Ter. 21 outubru 2025, 15:22h
565318667_122255926322075554_831525918256568255_n

Governu, liuhosi Ministériu Transportes no Komunikasoins no Diresaun Nasionál Transporte Terrestre (DNTT), iha loron 20 fulan-outubru tinan 2025, hala’o serimónia lansamentu ofisiál ba operasionalizasaun sistema kontrolu tránzitu rodoviáriu nian ne’ebé foun, sinál sonoru no parajen transporte públiku sira iha Dili, ho objetivu atu hadi’a mobilidade urbana no hametin seguransa rodoviária iha kapitál.566388630_705120692630713_795747813287599910_n 568537980_705121462630636_2036908148329344394_n 565137264_705121429297306_3152497020740153707_n 567327040_122255925146075554_2829979822979413427_n 565878037_705120725964043_815730619170252409_n 565606828_122255926478075554_7740464799419461738_n

Eventu ne’e, hala’o iha instalasaun DNTT, iha Balide, ne’ebé prezide husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais, Mariano Assanami Sabino, ne’ebé reprezenta Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, no sura ho prezensa hosi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, no mós Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão de Sousa.

Iha nia diskursu, Ministru Transportes no Komunikasoins afirma katak inisiativa ida-ne’e nia objetivu sentrál maka "harii sistema transporte ida ne’ebé seguru, konfortavel, inkluzivu no modernu", hodi salienta katak Governu iha nafatin kompromisu atu dezenvolve infraestrutura  no sinalizasaun rodoviária ne’ebé adekuada iha territóriu nasionál tomak, liuliu iha área urbana sira, iha ne’ebé númeru veíkulu sira ne’ebé aumenta beibeik presiza medida jestaun tránzitu ne’ebé efetivu.

Sistema kontrolu tráfegu foun ne’e  integra teknolojia moderna hodi monitoriza no rekolle dadus iha tempu reál (iha tempu ne’e kedas), inklui deteta klasifikasaun veíkulu, rekoñese xapa matríkula no sensor sira rejistu nian, ne’ebé permite elabora relatóriu detalladu sira kona-ba fluksu tránzitu no situasaun inkumprimentu ba regras tránzitu iha zona sira ne’ebé kompleta ona ho semáforu intelijente foun sira.

Semáforu sira agora inklui mós sinál sonoru, atu nune’e fasilita ema ho defisiénsia matan hodi atravesa dalan ho seguru liu. "Inovasaun ida-ne’e reforsa karater inkluzivu sistema nian, ne’ebé kontribui hamenus asidente no promove kultura ida ne’ebé respeitu ba ema-la’o-ain no ema ho nesesidade espesiál sira”, destaka Ministru Miguel Manetelu.

Parajen foun sira transporte públiku nian, ne'ebé lokaliza iha fatin estratéjiku sanulu iha kapitál — entre parajen sira-ne’e inklui Komoro, Timor Plaza, Vila Verde, Kaikoli ho Matadouro — ho objetivu atu fó konfortu no seguransa ne’ebé di’ak liu ba pasajeiru sira, organiza di'ak-liu sirkulasaun transporte públiku no hamenus tráfegu urbanu ne'ebé la organizadu.

Ministru Miguel Manetelu salienta katak serimónia ida-ne'e simboliza "kompromisu koletivu ida hodi transforma kultura jestaun tránzitu nian, hametin sidadaun sira-nia konxiénsia sívika bainhira lori veíkulu ka motorizada sira iha estrada urbana Dili nian". Nia mós husu  "ba motorista, operadór sira transporte públiku nian no komunidade tomak atu kontinua kolabora, hodi kumpre lei no sinál sira estrada nian, atu nune’e garante katak sistema foun ida-ne'e bele funsiona ho efisiénsia no seguru ba ema-hotu".

Vise-Primeiru-Ministru, Mariano Assanami Sabino, felisita ekipa téknika hosi Ministériu Transportes no Komunikasoins no mós DNTT ba implementasaun sistema ne’e, ho subliña katak sistema ne’e sei permite jestaun ida ne'ebé efisiente liu ba sirkulasaun automovel (karreta) no motorizada sira iha Dili, hodi hamenus asidente no engarrafamentu. Nia mós husu ba DNTT atu haforsa formasaun ba sidadaun sira ne’ebé prepara hela atu hetan karta kondusaun, hodi garante katak sira kompriende prátika di’ak kona-ba uzu estrada públiku ho responsavel, respeitu ba sinais estrada nian no direitus hosi ema-la’o-ain sira, liuliu ema sira ne’ebé ho defisiénsia ne’ebé uza kadeira-roda ka apoiu sira ba movimentu.

Ho lansamentu ba sistema ida-ne'e, Governu reafirma katak dezenvolvimentu hosi setór transporte terrestre nian nu’udar prioridade estratéjika ida, hanesan prevee ona iha Programa hosi Governu Konstitusionál IX, ne’ebé estabelese hanesan meta "atu kria kondisaun sira ba kreximentu ekonómiku liuhosi hadi'a no aumenta sirkulasaun hosi ema no sasán sira". Kona-ba ida-ne’e, Ezekutivu sei kontinua “hodi promove dezenvolvimentu transportes terrestres, públikus no privadus, inklui dezenvolvimentu infraestrutura no instalasaun apoiu nian”, nune’e mós garante “sinalizasaun rodoviária ida ne’ebé adekuada no nia kumprimentu iha nasaun laran tomak”.

   Ba leten