Timor-Leste hala’o diskursu iha Konsellu Seguransa ONU nian hodi g7+ nia naran

Iha loron 21 fulan Janeiru tinan 2011, Konsellu Seguransa Nasoens Unidas, hala’o Debate Abertu ida kona-ba Konsolidasaun ba Pás iha situasaun hirak ne’ebé mak Pós-Konflitu: Atu harii Instituisaun sira oinsá hatene kona-ba importánsia atu harii instituisaun sira, nu’udar abordajén ida ne’ebé bele kompriende atu harii pás iha nasaun sira ne’ebé hadi’a an daudaun husi konflitu no la’o ba dezenvolvimentu sustentável.
Hafoin halo tiha diskursu abertura husi Sekretáriu Jerál Nasoens Unidas nian, Vise Primeiru-Ministru Timor-Leste, José luís Guterres, koalia hodi J7+ nia naran, fó perspetiva ida de’it husi Timor-Leste oinsá harii instituisaun ne’ebé diak iha períodu pós-konflitu hodi bele fornese baze ida forte kona-ba konsolidasaun ba pás no seguransa iha tempu oin mai. Tuir mai, embaixadór Alemão,Peter Wittig, diriji ba Konsellu Seguransa, nu’udar Prezidenti Komisaun Konsolidasaun ba Pás Nasoens Unidas nian.
Iha ninia diskursu ba Konsellu Seguransa, Vise Primeiru-Ministru Guterres, propoen área xave haat ne’ebé envolvimentu internasionál iha nasaun sira afetadu hosi konflitu, bele hadia’a an.
Ba dahuluk, parseiru internasionál sira, tenke tulun ita atu harii ita nia instituisaun hodi servisu hamutuk ho sira – ida ne’e inklui revizaun ida ne’ebé kompleta atu bele fó asisténsia téknika ba ita nia nasaun sira.
Ba darua, labele harii nasaun ida ho baze ba prinsípiu nasaun ida seluk nian. La eziste modelu ida abranjente hodi bele rezolve dezafiu sira úniku ne’ebé mosu iha ita nia nasaun sira. Ajente internasionál sira, tenke fó valór ba importánsia kontestu istóriku, kultura, diversidade rejionál, komplexidade linguístika, diferensa sosiál, disonánsia polítika kontinuada no mentalidade nasionál. Sira ne’e hotu, halo parte elementu vitál atu harii estadu iha nasaun pós-konflitu.
Ba datolu, ita tenke fiar metin kona-ba finalidade ne’ebé instituisaun sira ne’e tenke serbí, no hah’u husi ne’e, labele kole atu hala’o finalidade ida ne’e sai duni realidade. Prioridade mak rezultadu, la’ós forma. Sidadaun sira sei fiar no sei servisu ho instituisaun estadu nian sira, bainhira sira bele haree no sente iha duni benefísiu sira husi instituisaun sira ne’e.
Ba dahaat, importante tebes atu iha diálogu polítiku ida ne’ebé sustentável entre Estadu, entre mane no feto sira ne’ebé halo parte husi ita nia komunidade no Governu, atu nune’e, bele reforsa demokrasia no fó aten brani ba autonomizasaun, hodi transforma konstrusaun estatál ho esforsu ida husi nível nasionál ne’ebé envolve ema hotu-hotu.”
Sekretáriu Jerál Nasoens Unidas nian, Ban Ki-moon hateten katak, presiza iha aliansa longu prazu atu alkansa konsolidasaun ida efetivu ba pás. Maibé, nia realsa tan katak presiza mós iha progresu ida, iha kurtu prazu, hahú hala’o duni iha área hirak ne’ebé iha prioridade, hodi hetan fali konfiansa no aumenta lijitimidade husi instituisaun nasionál sira.
“Esforsu internasionál sira, dala barak la rekoñese katak, konstrusaun ne’ebé efikás husi instituisaun sira, mak esforsu ida iha longu prazu, maske iha kondisaun sira ne’ebé estável hela. Progresu balu bele hala’o iha tinan tolu ka tinan lima nia laran, maibé, espetativa sira tenke tuir realidade. Ida ne’e, sei iha duni implikasaun ba Konsellu no ba misaun sira ne’ebé hetan mandatu”, nia tenik. Iha deklarasaun prezidensiál, Konsellu rekoñese katak:
“nesidade atu hadi’a nafatin prestasaun kona-ba apoiu ba konsekuénsia imediata konflitu nian atu ajuda estabiliza situasaun, bainhira, iha tempu hanesan, tenke hahú hala’o ona prosesu ba longu prazu ba dezenvolvimentu instituisionál , inklui instituisaun sira ne’ebé promove prosesu demokrátiku no adopta dezenvolvimentu ekonómiku sosiál, hodi harii pás ida ne’ebé sutentável. Estadu-Membru sira besik 50 mak halo tiha ona sira nia ajenda atu intervén iha debate.