Governu Lansa Reabilitasaun Estrada Urbana no Inaugura Uma sira ba Profesór iha Ataúro

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, akompaña hosi Ministru Obras Públikas Samuel Marçal, prezide lansamentu fatuk dahuluk ba projetu reabilitasaun estrada urbana ne’ebé liga Beloi ba Vila Maumeta, iha Autoridade Administrativa Ataúro, iha sábadu, 11 fulan-outubru 2025. Investimentu ida-ne’e reforsa kompromisu Governu nian hodi hadi’a infraestrutura no promove dezenvolvimentu sustentável iha territóriu nasionál tomak.
Obra ne’e, ho valór kontratu hamutuk dolar amerikanu millaun 3,25 no prazu ezekusaun loron 365, ho objetivu atu hadi'a kondisaun sirkulasaun, fasilita asesu ba servisus públikus no impulsiona dezenvolvimentu ekonómiku no turístiku illa ne’e nian.
Durante serimónia, Primeiru-Ministru Xanana Gusmão husu responsabilidade hosi empreza ne'ebé sei ezekuta projetu no kolaborasaun hosi komunidade lokál, hodi subliña katak susesu projetu nian depende hosi kompromisu ema hotu nian.
"Lori povu Ataúro nia naran", Xefe Governu husu ba "empreza atu halo serbisu ida ho kualidade", hodi salienta katak tanba "empreza timoroan ida maka hetan fiar ba projetu ne'e, tenke halo ho di'ak, hodi hatudu katak timoroan sira mós iha kapasidade, katak la'ós de'it empreza estranjeira sira maka bele halo ida ne'e". Apela mós ba "povu Ataúro nian atu labele kria obstákulus", hodi hatutan katak "presiza kolaborasaun hodi dezenvolvimentu bele avansa".
Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, fó hanoin kona-ba difikuldades lojístikas ne'ebé relasiona ho hala'o serbisu konstrusaun nian iha illa ne'e, "tanba mobiliza materiál sira susar—buat hotu tenke mai liuhosi tasi, inklui rai-henek no fatuk, ne'ebé lori hosi Dili", tanba ne’e nia subliña importánsia kolaborasaun entre governu, autoridade lokál sira no komunidade atu garante katak serbisu ne’e la’o la demora no ho kualidade.
Hafoin lansamentu projetu ne’e, Komunidade Lisan Loropui ofisialmente entrega rai metru kuadradu rihun 50 ba Estadu, ne’ebé lokaliza iha aldeia Usubemasu, suku Beloi ba konstrusaun Estasaun Fotovoltaika Solar no Sistema Armazenamentu Bateria, ne’ebé ho objetivu atu hamenus ka troka utilizasaun gazóleu iha fornesimentu enerjia elétrika ba illa ne’e.
Prezidente Autoridade Administrativa Ataúro, Mateus Belo, destaka impaktu pozitivu hosi investimentus Governu nian iha illa ne’e, hodi agradese ba Primeiru-Ministru nia impulsu ba dezenvolvimentu lokál.
"Ida-ne'e hanesan momentu istóriku ida ba Ataúro. Dezde liutiha ona tinan 20, foin ba dala uluk maka lansa projetu ida ba reabilitasaun estrada iha sentru vila nian. Ho alkatraun ne’ebé to'o iha sentru Vila nian reprezenta marku importante ida", afirma hosi Mateus Belo.
Liuhosi Fundu Espesiál Dezenvolvimentu Ataúro (FEDA), konsege loke estrada kilómetru 12 iha tinan ida de’it, ne’ebé reprezenta ona 60 to’o 70% hosi ligasaun rodoviária entre aldeia sira. Prevee aldeia hotu-hotu sei interligadu tomak iha tempu badak.
Kona-ba asesu ba eletrisidade, diferensa sira mós haree ho klaru tebes, ho asesu ba eletrisidade ne'ebé aumenta hosi oras tolu ba oras 18 iha loron ida, ho kuaze aldeia hotu-hotu hetan ona atendimentu, ho tolu de'it maka hela iha faze finál ligasaun nian. Avansu sira seluk inklui konstrusaun eskolas no uma ba profesór sira, hanesan rezidénsia rua ne'ebé inaugura iha loron hanesan, no mós postu saúde no rezidénsias ba profisionál saúde sira iha suku oioin.
Mateus Belo mós hato'o agradesimentu ba aumentu frekuénsia hosi transporte marítimu, ne'ebé agora hala'o operasaun dala neen iha semana ida, ho de'it loron-segunda maka la iha viajen ba Ataúru.
Iha loron hanesan, Primeiru-Ministru no Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, inaugura mós rezidénsia profesór rua ne’ebé lokaliza iha suku Vila Maumeta no aldeia Uaro-Ana, ne’ebé harii iha ámbitu Programa Dezenvolvimentu Integradu Munisipál (PDIM) ho totál orsamentu maizumenus dolar amerikanu rihun 150.
Ministru Administrasaun Estatál subliña katak infraestrutura sira-ne’e halo parte iha esforsu Governu nian ne’ebé la’o hela atu hadi’a kondisaun moris no serbisu profesór sira ne’ebé destaka ba área remota sira, hodi reforsa investimentu iha edukasaun no servisu públiku munisipál sira.
"Ministériu Edukasaun garante servisu edukativu iha Timor-Leste laran tomak, inklui Ataúro. Profesór barak mai hosi munisípiu sira seluk no hanesan devér Governu nian atu fó ba sira uma ne'ebé dignu hodi sira bele moris ho dignidade no serbisu ho efikásia. PDIM no FEDA hanesan instrumentu fundamentál sira hodi hametin kapasidades lokais no hakbesik servisus públikus ba komunidades", hatete Ministru Tomás Cabral.
Tomás do Rosário Cabral hatutan tan katak, liuhosi FEDA, PDIM no PNDS, Governu hadi’a maka’as ona infraestruturas munisipais no prepara hela atu halo revizaun ba orgánika Autoridade Administrativa Ataúro nian, ho hanoin atu kria Servisus Agrikultura no Servisus Transporte no Telekomunikasoins.
Serimónias ne’e hetan partisipasaun husi deputadus, dirijentes no ekipas téknikas husi ministériu relevante sira, ADN, diresaun FEDA nian, veteranus, reprezentantes PNTL no F-FDTL, lider komunitáriu sira, lia-na’in, estudantes, profesór sira no membrus komunidade, ne’ebé espresa satisfasaun no apoiu boot ba inisiativa Governu nian.
Projetu rua ne’e—reabilitasaun ba estrada Beloi–Vila Maumeta no inaugurasaun rezidénsia ba profesór sira—hola parte ba estratéjia Governu Konstitusionál IX nian atu hadi’a konektividade, hametin servisus públikus no promove dezenvolvimentu sustentável no inkluzivu iha munisípiu Ataúru.
Serimónias ne’e partisipa mós hosi deputadus, dirijentes no ekipas téknikas hosi Ministériu Obras Públikas no entidade públika sira seluk, veteranus, membrus PNTL no F-FDTL, konfisoins relijiozas, diresaun FEDA nian, servisus munisipais, lider komunitáriu sira, estudantes, profesór sira no juventude, ne’ebé hatudu apoiu no satisfasaun ba projetu dezenvolvimentu iha illa Ataúru.
Projetu sira-ne’e—reabilitasaun ba estrada Beloi–Vila Maumeta, inaugurasaun uma ba profesór sira no konstrusaun ba estasaun fotovoltaika solar—halo parte iha estratéjia Governu Konstitusionál IX nian atu hadi’a konektividade, hametin servisus públikus no promove dezenvolvimentu ida ne’ebé sustentável no inkluzivu iha Ataúru.