Timor-Leste defende orden seguransa globál ne’ebé inkluzivu liu iha Fórum Xiangshan

Timor-Leste halo advokasia iha Pekin ba kriasaun sistema seguransa internasionál ida ne’ebé justu liu, inkluzivu liu no bele hatán ba ameasa globál foun sira. Apelu ne’e hato’o hosi Ministru Defeza, Donaciano do Rosário Gomes, iha loron 17 fulan-setembru tinan 2025, durante sesaun plenária hosi abertura ba Fórum Xiangshan ba dala 12, reuniaun ida ne’ebé importante liu iha Ázia kona-ba defeza no seguransa.
“Fórum ida-ne'e sai hanesan espasu esensiál ida ba diálogu estratéjiku no atu harii konfiansa entre nasaun sira, la haree ba sira nia dimensaun ka kbiit”, Ministru afirma, hodi nota katak kooperasaun ohin loron urjente liu duké uluk.
Fórum Xiangshan, ne'ebé organiza tinan-tinan hosi Governu Repúblika Populár Xina nian, halibur ministru defeza, akadémiku, no reprezentante hosi organizasaun internasionál sira hodi diskute dezafiu boot sira seguransa globál nian. Tinan ida-ne'e, tema sentrál maka harii sistema governasaun seguransa globál ida ne'ebé maka “justu no ekuitativu”.
Partisipasaun Timor-Leste mosu iha tempu ida ne’ebé tensaun internasionál aumenta, ho globalizasaun ne’ebé hakbesik ekonomia no sosiedade sira, maibé fó sai mós frakeza koletiva sira. “Ameasa sira ohin loron nian – hosi terrorizmu ba mudansa klimátika, hosi pandemia sira ba siberseguransa – la koñese fronteira sira. Sira ezije solusaun koletiva, maibé hasoru resposta ne’ebé fragmentadu,” Ministro Donaciano destaka.
Iha nia diskursu, Ministru identifika kauza tolu ba problema governasaun globál atuál, inklui dezigualdade estruturál sira ne’ebé marjinaliza nasaun ki’ik no nasaun sira iha dezenvolvimentu. Aplikasaun seletivu hosi padraun internasionál sira, ne'ebé uza tuir konvein, no resposta sira ne'ebé la sufisiente ba ameasa sira ne'ebé mosu, ne'ebé trata nafatin hanesan sekundáriu, maka kestaun sira seluk ne'ebé destaka.
“Bainhira Estadu sira tau interese imediatu liu bein-komún, seguransa koletiva sai fraku no ema sira sai vulnerável liu,” nia alerta.
Timor-Leste, Ministru hanoin hikas, moris hosi luta naruk ba autodeterminasaun no hatene, hosi ninia istória rasik, katak atu hetan dame ne’ebé kleur presiza rekonsiliasaun, inkluzaun no dignidade umana.
“Ami hanesan Estadu joven ida, maibé ami fiar metin katak, mezmu nasaun ki'ik sira, bele hala'o papél relevante ida hodi harii orden internasionál ida ne'ebé justu no ekuitativu liu", nia afirma.
Ministru destaka mós partisipasaun hosi Forsa Armada timoroan sira iha misaun sira ONU nian no iha operasaun bilaterál sira manutensaun dame nian, subliña katak solidariedade internasionál mós harii ho kontribuisaun sira ne'ebé modestu maibé konsistente.
Ministru hosi Timor-Leste defende konseitu ida ne'ebé luan kona-ba seguransa, ne'ebé inklui la'ós de'it prevensaun hosi konflitu armadu sira, maibé mós ameasa ne’ebé labele haree no transversál. Entre prioridade timoroan sira nian, nia destaka seguransa marítima—vital ba Estadu illa ida ne’ebé dependente ba tasi—reziliénsia klimátika, hasoru impaktu hosi mudansa ambientál; seguransa ai-han, nu’udar elementu sentrál ba dignidade umana; no saúde globál; no siberseguransa, ne'ebé afeta diretamente estabilidade sosiál.
“Governasaun seguransa nian tenke proteje la'ós de'it fronteira sira, maibé liuliu ema nia moris no futuru planeta nian,” nia afirma.
Prezensa iha Pekin inklui mós kontaktu bilaterál sira. Delegasaun timoroan halo vizita ba 3.ª Divizaun Guarda, iha ne’ebé sira asiste ba parada militár no simu husi Koronél Li Yanqin. Nia hatudu istória hosi unidade militár xineza, iha jestu simbóliku hosi aprosimasaun entre nasaun rua ne'e.
Konvite ofisiál mai hosi Embaixada Xina iha Dili, ne’ebé destaka importánsia partisipasaun Timor-Leste nian no husu kolaborasaun besik iha preparasaun delegasaun nian.
Iha parte ikus ninia diskursu nian, Ministru Defeza husik hela mensajen ida kona-ba esperansa no kompromisu: “Timor-Leste fiar ba dame tanba ida-ne’e hetan ona liuhosi sakrifísiu; fiar ba rekonsiliasaun tanba halo tuir nune’e iha nia sosiedade rasik; no fiar ba kooperasaun tanba hatene katak ita labele to’o iha ne’e mesak.”
Nia mós garante katak nasaun ne’e sei kontinua investe iha nia Forsa Defeza sira nu’udar instrumentu la’ós de’it ba protesaun nasionál, maibé mós ba apoiu pás, kooperasaun internasionál, no dezenvolvimentu umanu.