Lansamentu Programa Formasaun Lian Inglés hodi sai Membru Plenu Direitu ba ASEAN (ELTAA): Apoiu Integrasaun Timor-Leste iha ASEAN

Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, iha parseria ho Komisaun Funsaun Públika no Governu Austrália, liuhosi programa PROSIVU, lansa iha loron 26 fulan-setembru tinan 2025, Programa Formasaun Lian Inglés hodi sai Membru Plenu Direitu ba ASEAN (ELTAA), ho objetivu atu hametin Timor-Leste nia preparasaun ba integrasaun plena iha ASEAN.
Inglés maka lian ofisiál serbisu nian iha ASEAN. Enkuantu Timor-Leste besik daudauk hodi adere ba ASEAN, hametin abilidade lian Inglés nian importante tebetebes atu garante país nia partisipasaun efetivu iha pilár polítiku, ekonómiku no sosiokulturál ASEAN nian.
Programa tinan lima ida-ne’e sei apoia funsionáriu timoroan sira hodi dezenvolve abilidade sira ne’ebé presiza atu reprezenta Timor-Leste iha enkontru ASEAN nian, negosiasaun komersiál no diálogu rejionál sira. Ho hasa’e profisiénsia iha lian Inglés, Timor-Leste sei iha pozisaun di’ak liu atu kontribui no hetan benefísiu husi integrasaun rejionál ASEAN, oportunidade ekonómika no objetivu dezenvolvimentu koletivu nian.
Embaixadora Austrália nian ba Timor-Leste, Caitlin Wilson, reforsa kompromisu forte no kleur ona hosi Austrália hodi apoia Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN: “Austrália sente orgullu tanba durante ne’e sai defensór ba adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN, inklui liuhosi inisiativa no programa prátiku sira. Inisiativa Formasaun iha Lian Inglés ba Adezaun ASEAN reflete mós kompromisu luan liu Austrália nian hodi apoia dezenvolvimentu kapitál umanu iha Timor-Leste. Hanesan ezemplu exelente ida kona-ba importánsia ita reforsa abilidades prioritárias ba Governu Timor-Leste, ne’ebé sei iha impaktu ba tempu naruk bainhira nasaun ne’e integra iha ASEAN,” nia afirma.
Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus, enkoraja mós partisipante sira atu haree sira-nia envolvimentu nu’udar parte hosi misaun nasionál ida ne’ebé luan liután: “Ha’u husu ba partisipante sira hotu ne’ebé selesionadu atu tuir programa ida-ne’e ho dedikasaun no entuziazmu. "Ita-boot sira-nia esforsus sei la'ós de'it hasa'e ita-boot sira-nia abilidade profisionál sira maibé sei kontribui diretamente mós ba Timor-Leste nia integrasaun susesu iha ASEAN. Hamutuk, ita prepara hela ita-nia nasaun ba futuru ida hosi envolvimentu rejionál ativu, kooperasaun no kreximentu", nia hatete.
Iha ninia diskursu, Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN Milena Rangel subliña Timor-Leste nia apresiasaun ba ninia parseria besik ho Austrália, hodi dehan: “Lori Governu Timor-Leste nia naran, ho laran-tomak ha’u hato’o ami-nia agradesimentu ba Governu Austrália ba ninia apoiu no kompromisu ne’ebé la nakdoko”. Inisiativa ida-ne'e reflete kompromisu Austrália nian ne’ebé forte ba dalan integrasaun Timor-Leste nian iha ASEAN no ba hametin kapasidade husi ami-nia servisu públiku sira". Liuhusi parseria ida-ne’e, hala’o tiha ona teste avaliasaun profisiénsia lian Inglés nian iha ministériu no instituisaun 13 hosi 16 ne’ebé iha responsabilidade relasiona ho pilár tolu ASEAN nian. Totál, maizumenus funsionáriu públiku na'in-900 maka hetan avaliasaun. Kursu formasaun dahuluk ELTAA nian sei hahú iha fulan-outubru nia rohan, hodi marka pasu importante ida ba oin iha prosesu Timor-Leste nia integrasaun iha ASEAN. Programa ne’e sei kontinua aperfeisoa no adapta hodi aliña ho Governu Timor-Leste nia prioridades iha ASEAN nia laran no hodi garante preparasaun funsionáriu públiku sira nian atu efetivamente envolve iha mekanizmu no foti desizaun ASEAN nian.