Workshop kona-ba Akordu ATIGA Reforsa Preparasaun Timor-Leste ba Integrasaun Rejionál

Kin. 11 setembru 2025, 14:44h
WhatsApp Image 2025-09-11 at 09.59.35

Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, iha loron 9 fulan-Setembru, destaka iha abertura workshop kona-ba Akordu Komérsiu Beins ASEAN (ATIGA) no Prosedimentu Operasionál Padraun ba Regras Orijen nian, katak inisiativa ne’e reprezenta pasu esensiál ida atu hametin Timor-Leste nia integrasaun iha merkadu rejionál no globál, iha ámbitu prosesu adezaun plena ba ASEAN.

Eventu ne’ebé hala’o durante loron tolu iha salaun City 8, Dili, ne’e nu’udar avansu signifikativu ida ba esforsu nasionál hodi aliña Timor-Leste ho mekanizmu komérsiu ASEAN nian no aprofunda komprensaun kona-ba prosedimentu sira ne’ebé liga ho Regras Orijen iha ámbitu ATIGA nian. “Workshop ida-ne’e hala’o iha tempu ne’ebé importante tebe-tebes ba jornada adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN, ho objetivu atu hametin integrasaun iha merkadu rejionál no globál, bainhira ita kontinua ita-nia jornada adezaun ba ASEAN”, Ministru hateten.

Iha sesaun abertura nian, Embaixadór Japaun iha Timor-Leste, Tetsuya Kimura, subliña katak eventu ne’e “hatudu kompromisu Timor-Leste nian hodi kria ambiente ida ne’ebé fasilita komérsiu no investimentu no mós prepara setór privadu atu partisipa ativa liután iha kooperasaun ekonómika ASEAN nian”. Embaixadór Indonézia nian iha Timor-Leste, Okto Dorinus Manik, salienta mós katak investimentu iha setór ekonómiku no komersiál krusiál ba integrasaun rejionál.

Akordu Komérsiu Beins ASEAN nian, ne’ebé tama iha vigór dezde tinan 2010, ho objetivu atu garante sirkulasaun livre sasán nian entre Estadu-Membru sira, hamenus taxa no impostu ba sasán importadu sira, hamenus kustu ba empreza sira, habelar komérsiu no kria ekonomia eskala nian. Akordu ne’e evolui hosi programa CEPT 1992 no nu’udar pilár sentrál ida hosi integrasaun ekonómika ASEAN nian, no agora daudaun iha hela prosesu atualizasaun hodi responde di’ak liután ba dinámika komérsiu rejionál no globál.

Iha ámbitu ATIGA nian, Brunei, Indonézia, Malázia, Filipinas, Singapura no Tailándia halakon ona 99,65% hosi tarifas aduaneiras ba komérsiu intra-ASEAN, enkuantu Kamboja, Laos, Myanmar no Vietname hamenus ona 98,86% hosi tarifas ba nivel entre 0% no 5%. Foku atuál mak atu halakon barreira sira ne'ebé la'ós tarifária, hanesan regulamentu tékniku no sanitáriu, atu nune'e bele estimula liután kompetitividade rejionál.

Hodi prepara-an atu kumpre tomak dispozisaun sira akordu nian, Timor-Leste reforsa nia determinasaun atu integra merkadu rejionál úniku ida, hakle’an ligasaun ekonómika no kria ambiente ida ne’ebé favoravel liu ba investimentu no komérsiu, ba benefísiu dezenvolvimentu nasionál no moris-di’ak ninia povu.

   Ba leten