Timor-Leste Partisipa Iha Simeira IA ASEAN 2025 Nian Ba Futuru Dijitál Ida Ne’ebé Responsavel

Malázia, loron 12 fulan- agostu 2025 – Ministru Manetelu, akompaña hosi delegasaun Ministériu Transportes no Komunikasoins nian, ne’ebé kompostu husi Diretór-Jerál Transportes no Komunikasoins, Constantino Ferreira dos Santos, Asesór Tékniku João Olivio Freitas no husi Diretora Informátika DNTT nian, Jesuina Martins, partisipa iha Simeira IA (Intelijénsia Artifisiál) ASEAN 2025 nian ba futuru dijitál ida ne’ebé responsavel.
Primeiru-Ministru Datuk Seri Anwar Ibrahim, lansa inisiativa lubuk ida ne'ebé ho objetivu atu aselera kolaborasaun rejionál iha IA (Intelijénsia Artifisiál), hametin talentu sira no promove inovasaun responsavel no inkluziva iha Sudeste Aziátiku, iha Simeira IA ASEAN (AAIMS 25) nian.
Iha Lansamentu simeira ida-ne’e, Xefe Governu Malázia destaka: "Ida-ne'e la’ós de’it roteiru ida, maibé ida-ne'e hanesan movimentu ida. Ministériu Dijitál, ho Gabinete Nasionál IA nian iha nia núkleu, sei lidera inisiativa ida-ne'e", nia hatete durante nia diskursu iha serimónia ofisiál lansamentu AAIMS 2025 nian.
Sekretáriu-Jerál ASEAN nian, Dr. Kao Kim Hourn, konfirma inisiativa ne'e, hodi destaka ninia papél hodi avansa dezenvolvimentu responsavel intelijénsia artifisiál nian. Nia hatete katak IA ne’ebé segura reforsa ASEAN nia kompromisu atu inkorpora seguransa, étika no governasaun iha sistema sira IA nian, iha tempu hanesan apoia Roteiru IA Responsavel ASEAN nian.
"Estabelesimentu IA ne’ebé segura iha ASEAN aliña ho apelu globál sira ba rede internasionál ida hodi kombate risku sira seguransa IA nian liuhosi kolaborasaun entre governu sira, akademia no indústria", Kao hatete iha Simeira Intelijénsia Artifisiál ASEAN 2025 nian, iha Malázia.
Partisipasaun Timor-Leste iha eventu ne’e hanesan observadór, atu hatudu envolvimentu no seriedade iha prosesu dijitalizasaun, liu-liu valorizasaun esforsu koletivu rejiaun nian hodi aproveita Intelijénsia Artifisiál (IA) ho responsabilidade no inkluzividade.
Timor-Leste nia enkuadramentu polítiku nasionál kona-ba transformasaun dijitál subliña Governu Konstitusionál da-9 nia kompromisu atu aproveita teknolojia emerjente sira—inklui IA—hodi avansa governasaun, inkluzaun ekonómika no dezenvolvimentu umanu. ASEAN nia apelu, ba aproximasaun unifikada ida ba governasaun IA no konfiansa dijitál, aliña ho valór sira ne'ebé Timor-Leste fahe kona-ba ekuidade, transparénsia no sustentabilidade.
“Timor-Leste rekoñese IA nia potensiál transformativu, partikularmente iha aselerasaun ita-nia prioridade nasionál sira: e-governasaun, saúde, edukasaun no agrikultura. Tuir ami-nia ajenda dezenvolvimentu dijitál, ami investe hela iha fasilitadór fundamentál sira, hanesan sistema ID dijitál, infraestrutura interoperavel no kuadru sira siberseguransa nian. Esforsu sira-ne'e aliña ho ASEAN nia foku ba IA étika, governasaun dadus no kapasitasaun", dehan Ministru Manetelu iha nia intervensaun iha enkontru meza-redonda Simeira IA ASEAN 2025 nian, iha Malázia.
Ho operasionalizasaun tuirmai hosi Kabu Submarinu iha Súl Timor-Leste (TLSSC), Timor-Leste prontu atu aumenta ninia konektividade dijitál, hodi kria oportunidade foun sira ba inovasaun no kolaborasaun rejionál ne'ebé orienta ba intelijénsia artifisiál.
Maibé, nu'udar nasaun ida iha faze inisiál transformasaun dijitál nian, Ministru subliña nesesidade ida ne’ebé importante tebes: Timor-Leste husu ba ASEAN nia apoiu iha konstrusaun abilidade IA nian, fahe rekursus IA ho kódigu nakloke no hametin governasaun AI ne’ebé étiku ne’ebé adapta ba lian ofisiál Tetum no Portugés no kontestu lokál sira.
Ministru Transportes no Komunikasoins, Eng. Miguel Marques Gonçalves agradese ba konvite husi Ministru Dijitál Malázia nian, Gobind Singh Deo, ba Simeira ida-ne'e. Kolaborasaun hanesan ne’e nu’udar espíritu solidariedade ASEAN nian. REMATA