Munisípiu Kovalima no Distritu Manawatū, iha Nova Zelándia, Estabelese Parseria Amizade no Dezenvolvimentu

Kin. 31 jullu 2025, 09:54h
WhatsApp Image 2025-07-31 at 08.29.58

Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, no Prezidente Distritu Manawatū, Helen Worboys, asina Memorandu Entendimentu ida hodi estabelese relasaun amizade entre Munisípiu Kovalima, Timor-Leste, no Distritu Manawatū, Nova Zelándia. Serimónia ne’e hala’o iha sidade Feilding, sede administrativu distritu ida ne’e nian, lokaliza iha rejiaun neozelandeza Manawatū-Whanganui, ne’ebé partisipa mós hosi Embaixadora Timor-Leste iha Nova Zelándia, Idelta Maria Rodrigues; Prezidente Autoridade Munisípiu Kovalima, Miguel Armada Cardoso; Diretora-Jerál ba Simplifikasaun no Modernizasaun Administrasaun Lokál, Maria Goretti Marques Belo; no mós reprezentante sira husi Embaixada no Ministériu Administrasaun Estatál. 6f8b139c-221b-4a8d-88f2-7a3625d80f55

Dokumentu ne’e asina iha ámbitu polítika nasionál desentralizasaun nian, ne’ebé ninia implementasaun sei responsabiliza husi Ministériu Administrasaun Estatál. Serimónia ne’e simboliza liuhusi hametin lasu amizade entre komunidade sira no autoridade lokál munisípiu rua ne’e, ho objetivu atu hakle’an kooperasaun bilaterál iha nivel lokál. 526599143_122243918774033433_3733234999998206945_n

Iha nia diskursu, Helen Worboys afirma katak "ohin hanesan loron istóriku ida ba relasaun entre ita-nia povu sira", nia subliña katak inisiativa ne'e aprofunda ligasaun ida ne'ebé hahú ho partisipasaun Nova Zelándia nian iha misaun manutensaun pás iha Timor-Leste hafoin restaurasaun independénsia iha inísiu sékulu XXI. Nune’e, asinatura Memorandu ne’e reprezenta kapítulu foun ida iha relasaun entre nasaun rua ne’e, ne’ebé agora reforsa hosi autoridade lokál sira, bazeia ba vontade di’ak parte rua nian no kooperasaun ne’ebé iha benefísiu ba malu. WhatsApp Image 2025-07-31 at 08.29.57

Durante serimónia, Ministru Administrasaun Estatál ko’alia liu katak "parseria ne'e reflete vizaun komún ida kona-ba papel hosi autoridade lokál sira hanesan motór dezenvolvimentu sustentável, promotór sira hosi koezaun sosiál no garante iha ligasaun besik entre Estadu ho nia sidadaun sira." Nia hatutan tan katak "ida ne’e hanesan inisiativa ida ne’ebé relevante tebes ba Timor-Leste, ne’ebé iha faze desizivu konsolidasaun demokrátika nian, ho objetivu atu harii administrasaun públika ida ne’ebé modernu, efisiente, no desentralizada."

Memorandu Entendimentu ne’ebé agora asina prevee kooperasaun iha área prioridade sira hanesan agrikultura, serbisu sazonál, no edukasaun, ho foku espesiál ba formasaun agríkola. Akordu ne'e hakarak mós atu hametin relasaun entre komunidade sira hosi nasaun rua ne’e, hodi promove troka esperiénsia no hamutuk rezolve dezafiu komún sira.

Ministru mós hato’o nia agradesimentu kle’an ba ospitalidade ne’ebé simu iha Feilding, hodi afirma katak “asinatura ne’e simboliza la’ós de’it kompromisu institusionál, maibé mós lasu amizade ida entre povu, bazeia ba istória solidariedade nian ne’ebé liga Timor-Leste no Nova Zelándia”. Nia subliña mós katak ezemplu Kovalima nian tenke sai hanesan inspirasaun ba autoridade munisipál timoroan sira seluk hodi estabelese parseria internasionál ne’ebé hametin kapasidade no habelar sira-nia perspetiva kona-ba dezenvolvimentu.

Embaixadora Idelta Rodrigues, ne’ebé mós ko’alia iha serimónia ne’e, destaka serbisu ne’ebé dezenvolve ona durante tinan ikus hodi halo inisiativa ne’e sai posivel no hatudu ninia satisfasaun atu koopera ho autoridade lokál neozelandezas. Nia hateten katak asinatura Memorandu ne’e mós hanesan rezultadu husi esforsu diplomátiku kontínuu husi Misaun Timor-Leste nian iha Nova Zelándia. 

Nia mós aprezenta áreas prioridades kooperasaun nian ne’ebé Embaixada define ona, inklui reforsu Programa Traballadores Sazonál no reintegrasaun partisipantes bainhira sira fila; dinamizasaun relasaun amigavel entre sidade no eskola ne’ebé amigavel; promove ekonomia azul; no transformasaun dijitál, ho foku ba inkluzaun, inovasaun iha servisu públiku sira no komérsiu eletróniku. Nia destaka katak, tanba esforsu sira ne’e, númeru bolsa estudu ba estudante timoroan sira iha Nova Zelándia aumenta hosi 12 ba 35, no realiza ona misaun ida ne’ebé lidera hosi SEFOPE hodi diskute Eskema Empregadór Sazonál Rekoñesidu, ne’ebé permite rekrutamentu ba traballadór estranjeiru sira—liuliu hosi Pasífiku, inklui Timor-Leste – ba Setór ortikultura no vitikultura Nova Zelándia nian. 

Embaixadora ne’e anunsia mós kona-ba realizasaun, iha fulan-novembru tinan 2025 nia rohan, inisiativa ida ho títulu “Loron Ida ho Timor-Leste no Nova Zelándia”, integra iha selebrasaun  tinan 50 Proklamasaun Independénsia Timor-Leste nian, ne’ebé hetan ona interese maka’as hosi setór oioin Nova Zelándia nian.

Serimónia ne’e partisipa mós husi Vise-Prezidente Distritu Manawatū, Michael Ford, Diretora Ezekutiva Konsellu Distritál, Shayne Harris, reprezentante setór edukasaun, konselleiru lokál no sidadaun neozelandezes ne’ebé partisipa iha misaun pás iha Timor-Leste.

   Ba leten