Timor-Leste no Japaun Hametin Parseria ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus no Kapasitasaun Institusionál

Ter. 29 jullu 2025, 15:25h
520935959_615919104882869_4960485921748864127_n

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 24 fulan-jullu liubá, iha Palásiu Governu, simu Vise-Ministra Parlamentár Negósius Estranjeirus Japaun, Ikuina Akiko, ne’ebé hala’o nia vizita ofisiál dahuluk mai Timor-Leste. Durante sorumutu ne’e, governante japoneza ne’e reafirma Japaun nia kompromisu atu kontinua fó apoiu ba dezenvolvimentu Timor-Leste ho foku espesiál iha kapasitasaun institusionál, formasaun rekursus umanus no kooperasaun iha área saúde, infraestruturas, agrikultura no diversifikasaun ekonómika. 523138522_622328504256815_5136470909433459816_n

 “Ha’u afirma ami-nia kompromisu hodi aprofunda kooperasaun ho Timor-Leste, país ida ne’ebé hamutuk ho ami partilla valores fundamentais. Ho satisfasaun boot, ami felisita Timor-Leste ba ninia adezaun iha futuru nu’udar membru plenu ASEAN nian. Japaun sei kontinua apoia país ne'e iha área estratéjika oioin", deklara Ikuina Akiko bainhira sai hosi enkontru ho Xefe Governu. 523286865_1070403215277727_5496065275249670381_n

Iha loron hanesan, Vise-Ministra Ikuina Akiko no Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas asina Akordu Troka Notas entre Governu rua-ne’e kona-ba Projetu Bolsa Estudu ba Dezelvolvimentu Rekursus Umanus (JDS, sigla iha lian inglés), ne’ebé finansia husi Governu Japaun. Akordu ida-ne’e marka inísiu hosi faze foun ida ba projetu tinan 2026 nian, ne’ebé prevee hodi fó bolsa pós-graduasaun ba funsionáriu públiku timoroan ualu hodi hala’o estudu mestradu no doutoramentu iha universidade japoneza.

Ministru Bendito dos Santos Freitas destaka importánsia hosi projetu ba fortalesimentu Administrasaun Públika nasionál, no afirma katak, “parseria ida-ne’e sei permite atu kapasita joven profisionál timoroan sira iha área enjeñaria, agrikultura no prioridade sira seluk ba dezenvolvimentu nasionál, ho objetivu atu fó formasaun ba futuru lider sira ne’ebé komprometidu ba konstrusaun ita-nia Estadu”.

Dezde ninia kriasaun, Projetu JDS benefisia ona funsionáriu públiku timoroan hamutuk 46, hodi promove la’ós de’it dezenvolvimentu tékniku no akadémiku, maibé mós interkámbiu kulturál entre Timor-Leste no Japaun. 522755930_616366011504845_3957846209711761023_n

Ba Vise-Ministra Ikuina Akiko, "koñesimentu ne'ebé hetan iha Japaun no esperiénsia imersaun kulturál nian maka elementu sentrál hosi kolaborasaun ida-ne'e, ne'ebé maka hakarak atu dura kleur no lori benefísiu malu."

Serimónia asinatura ne’e hetan mós prezensa husi Reprezentante Xefe Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun (JICA) iha Timor-Leste, Fukumori Daisuke, no Embaixadór Japaun, Tetsuya Kimura. Marka mós prezensa hosi Sekretáriu-Jerál Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Embaixadór João Freitas de Câmara, no dirijente sira seluk hosi instituisaun hanesan.

Durante ninia estadia iha Dili, Vise-Ministra japoneza ne’e mós simu hosi Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, no partisipa iha han-kalan boazvindas ne’ebé organiza hosi Vise-Ministra Asuntus ASEAN nian, Milena Rangel, hodi fó onra ba ninia vizita. Durante enkontru oioin ne’e, parte sira reafirma sira-nia dezeju mútuu hodi hametin relasaun bilaterál no hametin kooperasaun kona-ba asuntu rejionál no internasionál sira.

   Ba leten