Timor-Leste Partisipa iha Forum Transformasaun Dijitál Ázia-Pasífiku

Ministru Transportes no Komunikasoins Timor-Leste, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, partisipa iha Forum Transformasaun Dijitál Ázia-Pasífiku 2025, ne’ebé organiza hosi Banku Aziátiku Dezenvolvimentu (ADB) iha parseria ho Ministériu Finansas Japaun nian. Eventu ne’e hala’o iha loron 24 to’o 27 fulan-juñu tinan 2025, iha sede ADB nian iha Manila, ho tema “Teknolojia Dijitál ba Transformasaun”, no halibur ministrus, reprezentantes hosi organizmus rejionais, peritus internasionais, setór privadu no organizasaun sosiedade sivíl sira.
Iha ninia intervensaun iha sesaun altu nivel “Diálogu Polítiku kona-ba Pontes Dijitais”, Ministru destaka importánsia inkluzaun dijitál nu’udar vetór esensiál ida ba dezenvolvimentu ida-ne’ebé sustentável no ekuitativu. “Iha Timor-Leste, inkluzaun dijitál la’ós luxu ida – ne’e nesesidade ida. Hanesan instrumentu ida atu kapasita sidadaun sira, hamenus dezigualdade no hasa’e kreximentu ne’ebé sustentável no inkluzivu. Maski nune’e, ami hasoru dezafius estruturais iha área infraestruturas, asesibilidade no literasia dijitál”, nia afirma.
Nia hateten mós investimentu públiku estratéjiku iha sistema kabu submarinu fibra ótika (TLSSC), ne'ebé lansa iha tinan 2024 no ne’ebé atu hala’o ona operasaun. “Projetu ida-ne’e sei hadi’a liután konektividade dijitál nasaun nian, ne’ebé sei permite kria baze ba inovasaun teknolójika no reforsa Timor-Leste nia integrasaun iha ekosistema dijitál ASEAN nian”, nia realsa. Ministru konklui hodi apela ba partisipante sira atu “garante katak laiha ema ida maka hela iha kotuk hodi harii ponte dijitál ida ba futuru – ponte ne'ebé liga la'ós de'it teknolojia, maibé mós ema, komunidade no nasaun sira.”
Durante Forum ne’e, Ministru hala’o enkontru bilaterál oioin ho responsavel sira ADB nian, inklui Vise-Prezidente Scott Morris no funsionáriu boot sira hosi Divizaun Transportes, hodi ko’alia kona-ba kontinuasaun parseria estratéjika iha setór infraestruturas no dijitalizasaun. Durante enkontru sira-ne’e, nia hato’o agradesimentu ba apoiu ne’ebé presta ba dezenvolvimentu sistema transporte públiku iha Timor-Leste, liu-liu Planu Diretór Nasionál Transportes, no afirma hikas kompromisu Governu nian atu avansa ho Dezeñu Tékniku Detalladu (Detail Engineering Design–DED) ba projetu prioritáriu sira.
“Ami iha ona kompromisu atu garante katak prosesu aprovizionamentu DED nian hahú iha fulan-jullu oinmai, ho objetivu atu kompleta entre fulan-marsu no fulan-abril tinan 2026. Investimentu estratéjiku ida-ne’e la’ós de’it atu hadi’a mobilidade, maibé mós atu hasa’e kreximentu ekonómiku, promove koezaun territoriál no asegura servisu públiku ida ne’ebé efisiente no sustentável liu”, nia afirma.
Durante enkontru sira, ADB rekoñese importánsia hosi aeroportu internasionál modernu ida ba dezenvolvimentu ekonómiku no turístiku Timor-Leste nian no repete ninia kompromisu hodi apoia investimentu sira ne’ebé promove integrasaun rejionál no kreximentu sustentavel. Instituisaun ne’e mós simu ho ksolok prosesu adezaun plena Timor-Leste nian ba ASEAN, hodi konsidera nasaun ne’e nu’udar parseiru estratéjiku ida iha rejiaun ne’e.
Delegasaun timoroan ne’e inklui Xefe Gabinete Ministériu Transportes no Komunikasoins, José da Costa, Diretór Ezekutivu TIC Timor, Venâncio Pinto, Xefe Gabinete TIC Timor, Merli Sofia Guterres Alves, no Diretór Diresaun Dezenvolvimentu Sistemas Informasaun no Aplikasoins, Justu Fernandes.