Timor-Leste Fahe Esperiénsia Harii Pás iha Nasoins Unidas

Kin. 26 juñu 2025, 15:49h
492855292_589680510840062_2048543632962903220_n

Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, reprezenta Timor-Leste iha Sesaun Anuál Komisaun Konsolidasaun Pás Nasoins Unidas nian, nune’e mós iha Debate Abertu Altu Nivel Konsellu Seguransa ONU nian, ne’ebé hala’o iha loron 19 fulan-juñu 2025, iha sede Nasoins Unidas iha Novaiorke. Durante nia diskursu, Ministru fahe Timor-Leste nia esperiénsia kona-ba harii dame, iha-ne’ebé nia destaka nasaun nia perkursu hosi konflitu ba estabilidade no dezenvolvimentu, no husu atu hametin kompromisu internasionál ba estadu frajil sira.

Sesaun Komisaun Konsolidasaun Pás nian, ne’ebé marka aniversáriu ba dala 20 husi ninia estabelesimentu, prezide husi Vise-Ministra ba Kooperasaun Internasionál Repúblika Federál Alemaña nian, Serap Güler, no ho tema “Lisaun husi Istória Susesu ida ba Harii Pás”. Iha sesaun ida-ne’e, Ministru realsa katak “Timor-Leste sai ona husi konflitu no dezesperu hodi hamriik nu’udar sasin moris kona-ba posibilidade atu harii dame”. Nia hatutan tan katak, maski nasaun ki'ik ida ne'ebé moris hosi susar, "nia oferese lisaun sira ne'ebé sura-labele ba komunidade internasionál, hodi mantein esperansa bainhira halo esforsu atu harii dame sustentável iha mundu".

 “Ami-nia istória mak esperansa ida ne’ebé moris hosi luta, pás no reziliénsia ne’ebé harii liuhosi unidade no vizaun. Hein katak ida-ne’e bele inspira no informa ita-nia jornada hamutuk ba mundu ida ne’ebé pasífiku, justu no prósperu liután,” nia hateten.

Iha Debate Abertu Konsellu Seguransa nian kona-ba "Pobreza, Subdezenvolvimentu no Konflitu: Implikasaun ba Manutensaun Pás no Seguransa Internasionál", Ministru husu ba komunidade internasionál "atu konsidera revizaun ba arkitetura finanseira atuál hodi integra análize konflitu ida ne'ebé rigorozu, apoia infraestrutura dijitál sira no mós hasa’e koñesimentu no investimentu." Nia hatutan tan katak “nu’udar membru g7+, Timor-Leste iha esperiénsia direta kona-ba oinsá vulnerabilidade sósiu-ekonómiku sira ne’ebé kle’an forma esforsus ba harii dame”.

Ministru mós mensiona katak Timor-Leste “alkansa ona progresu ne’ebé bele sukat liuhosi parseria internasionál ne’ebé sustentavel, polítika inkluziva, inisiativa redusaun pobreza ne’ebé sai alvu, programa dezenvolvimentu ne’ebé impulsiona husi komunidade no investimentu estratéjiku iha infraestrutura rurál.”

Durante reuniaun sira iha Nasoins Unidas, Ministru ne’e hasoru malu ho Vise-Ministra ba Kooperasaun Internasionál Repúblika Federál Alemaña nian, Serap Güler, sai hanesan enkontru ofisiál dahuluk entre governu atuál Timor-Leste no Alemaña nian. Parte rua reafirma lasu istóriku kooperasaun no hatudu interese hodi hahú fali parserias, ho énfaze iha formasaun téknika no profisionál iha área metalurjia, metalomekánika, enjeñarias no automatizasaun.

Durante hala’o misaun iha Novaiorke, Ministru ne’e hetan akompañamentu husi Reprezentante Permanente Timor-Leste iha Nasoins Unidas, Embaixadór Dionísio Babo Soares. Hafoin vizita, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun dirije ba Bruxelas, Béljika, hodi halo vizita ofisiál ida.

   Ba leten